Sel aastal alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õpinguid 65 kadetti, 18 magistranti ja 24 nooremohvitseride kursuse õppurit.
Sõjakoolis oli viimaste aastate suurim vastuvõtt
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul võimaldab tihe konkurents välja valida just need noored, kes ohvitseriks tõesti sobivad, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
«Kandidaatide rohkus loob omakorda eelduse, et kaitsevägi saab kolme aasta pärast juurde 65 tugevat ohvitseri,» ütles kolonel Ermus.
«See, et üle pika aja on sõjakooli põhikursused täielikult komplekteeritud, toetab kaitseväe kõigi arengueesmärkide saavutamist,» lisas kolonel Ermus.
2010. aastal alustavale maaväe põhikursusele immatrikuleeritakse 55 ja õhuväe põhikursusele 10 kadetti. Need arvud tähendavad ühtlasi seda, et nii maa- kui õhuväe põhikursused on täielikult komplekteeritud. Magistriõppes alustab õpinguid 18 kaitseväelast ning tänavu esmakordselt avatud ühe-aastasele nooremohvitseride kursusele pääses õppima 24 kursuslast.
Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumiseks laekus tänavu üle 270 avalduse, sisseastumiskatsetel osales 220 inimest. Sisseastumisel tuli kandidaatidel sooritada akadeemilise võimekuse test, üldfüüsiline test, inglise keele test ja läbida kutsesobivusvestlus. Lisaks pidid need, kes ei olnud teinud matemaatika (või füüsika/keemia) ja eesti keele riigieksamit, sooritama vastavad eksamid kohapeal.
Kolme aasta pikkune maaväe põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kolme ja poole aastase õhuväe põhikursuse läbinud ohvitserid alustavad teenistust õhuväes, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Üheaastasel Maaväe nooremohvitseride kursusel alustavad õpinguid kõrgharidusega noored.
Nii maaväe põhikursuse, õhuväe põhikursuse kui nooremohvitseride kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.