Tänases Tartu Postimehes: rattamaratoni võitjad läbi aegade lähevad ka tänavu rajale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Rattamaraton. Pildil Palu toitlustuspunkt.
Tartu Rattamaraton. Pildil Palu toitlustuspunkt. Foto: Margus Ansu

Neid võitjaid, kes ka sel pühapäeval Tartu rattamaratoni sõitma asuvad, on kuus: neli meest ja kaks naist. Osa võitjatest läheb rada mõnuga läbi sõitma, linnulaulu kuulama ja loodust nautima. Teised aga pole maha matnud mõtteid kuldsest medalist – kellele on see siis teine või kolmas, kellele vaat et neljas.

Tartu rattamaratoni esimesed võitjad Alges Maasikmets ja Riina Toomis meenutavad, et algusaegadel polnud maraton nüüdsega võrreldes niivõrd populaarne ja statistika kinnitab nende sõnu.

Esimesest rattamaratonist 1998. aastal võttis osa 1136 inimest. Registreerunuid oli rohkem – 1211. Pikema distantsi ehk 63 kilomeetrit lõpetasid 777 meest ja 54 naist; lühema distantsi ehk 31 kilomeetrit 305 sõitjat, kellest 76 olid naised. Pikemal distantsil osales 11 välismaalast, lühemal mitte ühtegi. Koos tillusõidu ja minimaratoniga osales esimesel maratonil 1264 inimest.

Juhtus aga see, mida oli karta. Nimelt kogus rattamaraton üha suuremat populaarsust ja selle tulemusena sündis 2005. aastal toonane osalejate rekord. Pikale võistlusrajale registreerus 3205 inimest, neist lõpetas 2916. Lühemale maale registreerus 1145 inimest, lõpetas 1022. Finišis oli 2003. aastaga võrreldes üle neljasaja inimese enam ja 2004. aastaga võrreldes ligi kakssada inimest rohkem.

Seni olid osalejad läbinud 63- ja 31-kilomeetrist distantsi. Kuna maratoni populaarsus aga üha kasvas, otsustasid korraldajad 2006. aastal radu pikendada. Nii said mehed-naised ennast proovile panna 87- ja 40-kilomeetrisel rajal. Pikema distantsi pikkus loksus lõplikult paika 2008. aastal, kui see venis 89-kilomeetriseks.

Tartu rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk selgitas, et esialgu oli rattamaraton suvine võimalus Tartu suusamaratoni raja läbimiseks. Esimestel aastatel oli rada ratturitele uus, ühtlasi ei olnud nad harjunud maastikul sõitma. Seejärel tuli midagi ette võtta, sest maastikurattasõit arenes aasta-aastalt tormiliselt. Ühel hetkel tuli tõele otsa vaadata. «63-kilomeetrine distants jäi liiga lühikeseks ja kergeks, seda õiget maratonitunnet enam ei olnud,» ütles Kelk.

Ometi sõitsid ratturid 2006. ja 2007. aastal 87-kilomeetrist rada, hiljem juba 89-kilomeetrist. Kelgu sõnul tuli umbes kilomeetrine lisa tänu sellele, et finišipaik liikus Elva jahilasketiirust Tartumaa tervisespordikeskuse õuele. «Lisaks tehti raja peal täiendusi, et sõit oleks inimestele huvitavam ja atraktiivsem. Sealt tulid ka väikesed lisapaunad juurde, mis kasvatasid omakorda võistlusmaad.»

Kui täpne olla, siis rattamaratoni raja õige pikkus on 88,7 kilomeetrit, selleks et vältida komakohtadest segaduse tekkimist, ümardasid korraldajad selle 89 peale.

Loe lehest Alges Maasikmetsa, Riina Toomise, Caspar Austa, Laura Lepasalu, Allan Orase ja Erki Pütsepa mõtteid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles