Politsei tabab sündmuskohalt lahkunud juhtidest vaid viiendiku

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
5. septembril teatati, et öö vältel on Raatuse tänaval maja nr 27 parklas sõidetud otsa elektrikilpidele.
5. septembril teatati, et öö vältel on Raatuse tänaval maja nr 27 parklas sõidetud otsa elektrikilpidele. Foto: Politsei

Kuigi avariipaigast põgenemine tähendab autojuhile karmi karistust, püüavad paljud siiski sündmuskohalt salaja lahkuda. Politsei andmetel õnnestub sellistest juhtidest kätte saada vaid 10–20 protsenti.

3. septembril sõideti Tartus Soola tänaval avaturu parklas külge hõbedast värvi sõiduautole Ford Focus. Otsasõiduga kahjustati auto esiosa. Süüdlane lahkus sündmuskohalt kannatada saanud autojuhti ja politseid teavitamata.

Samal päeval avastati, et Kalda teel on kortermaja nr 22 juures otsa sõidetud halli värvi BMW-le ning kahjustatud selle tagumist poritiiba. Otsasõitja lahkus taas sündmuskohalt autoomanikku ja politseid juhtunust teavitamata.

Selliseid teateid saab politsei kahjukannatajatelt peaaegu iga päev. Näiteks 2013. aastal registreeriti Tartus 262 avariikohalt lahkumist. Ülemöödunud aastal oli sama näitaja 271.

Miks on see arv nii suur ja miks püüavad avarii põhjustanud autojuhid vaikselt minema hiilida? Lõuna prefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste ütles, et kui võrrelda viimase viie aasta statistikat Tartu linnas, siis pigem on näitajad avariipaigast lahkujate kohta stabiilsed, kuid kergelt siiski tõusutrendis.

Vastutusest vabaks

Probleem on aastaid olnud püsiv ja Lõuna-Eestis teravaimalt esil just Tartus.

Politsei pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul kajastavad statistilised andmed siiski ainult neid juhtumeid, kus politseile info mõlkimisest edasi antakse. Väiksema kahju korral ei pruugita teada anda. Ühtlasi sisaldavad need arvud otsasõite liikluskorraldusvahenditele, mis moodustavad aasta koondnäitajast maksimaalselt viiendiku.

Kaido Iste ütles, et avariipaikadelt põgenemise põhjusteks on enamasti soov vabaneda igasugusest vastutusest tehtu ees, ükskõiksus teise vara suhtes või mõni sõitu keelav asjaolu. Näiteks juhtimisõiguse puudumine või alkoholijoobes sõit. Mõnel juhul on otsasõidust põhjustatud kahjustused minimaalsed ja juht ise ei tunneta kokkupõrget. Kerge kahtluse korral ei tule juht isegi sõidukist välja asja kontrollima.

«Palju leidub aga autojuhte, kes pärast kokkupõrget rooli tagant välja tulevad, veenduvad, et tekitati mingisugune kahju võõrale autole, vaatavad kiirelt üle õla selja taha, paremale-vasakule, ning veendudes, et keegi juhtunut pealt ei näinud, pagevad kiirelt autorooli tagasi ja sõidavad minema,» rääkis Iste.

Leidub ka ausaid ja eeskujulikke juhte, keda politsei kiidab. «Nendeks on autojuhid, kes teavitavad juhtunust autoomanikku või politseid. Sageli leidub neidki, kes väiksema kahju korral jätavad oma kontaktid sõiduki kojamehe vahele, et juhtunu ära klaarida,» lausus Iste.

Sündmuskohalt lahkunud autojuhtide avastamiseks kasutab politsei oma töös peamiselt kohapealseid tunnistajaid. Juhul kui neid muidugi on. Lisaks meediat, mille kaudu otsitakse võimalikke piirkonnas viibinuid, näiteks möödakäijaid või naabreid akendel. Samuti on abiks linnaruumis olevad videovalvesüsteemid.

Kui kahjustatud sõidukile jääb märke, mis viitavad otsasõitnud auto värvusele, või näiteks on kokkupõrge tugev ja maha jääb lahkunud sõiduki tükke, töötab politsei nendega. Iste tunnistab, et avarii põhjustanud ja sündmuskohalt põgenenud juhtide otsing on politseile sageli kui nõela otsimine heinakuhjast – võib õnnestuda, aga ei pruugi.

Hinnanguliselt avastatakse aasta vältel politseile teada antud plekimõlkimistest süüdlane vaid 10–20 protsendil juhtumitest.

Kardetakse tagajärgi

Politsei hinnangul ei ole sündmuskohalt lahkujad enamasti paadunud huligaanid, vaid korralikud liiklejad, kel varasemaid karistusi pole. «Otsasõidu põhjustades kardavad aga tagajärgi ning loobuvad hoobilt aususest ja vastutusest. Sündmuskohalt ärasõit on aga palju raskem süütegu ning loob autojuhist, kes püüdis oma apsakat varjata, sootuks kirjuma profiili. Plekimõlkimisi võib ju juhtuda kõigil,» rääkis Iste.

On olnud ka juhtumeid, kus politsei avastab otsasõitja. Saanud politseilt ülekuulamise kutse, saabub süüdlane korrakaitsjate juurde autoga, mida on kiirkorras remonditud, detaile välja vahetatud, isegi värske poleerimispasta on välja paistnud. Üks videosalvestiste põhjal avastatud otsasõitja näiteks aga muutis kohtuistungi ajaks oma välimust, veenmaks asjaosalisi, et videolõigul ei saanud kuidagi olla tema.

Politseile pole vaja teatada avariist, kui varalist kahju saanud osalised on juhtumi põhjusi hinnates ja varalise kahju tekitamise vastutuses ühel meelel. Kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, tuleb aga liiklusõnnetusest kohe teatada politseile.

Liiklusõnnetusest teatamata jätmisel, kui see oli kohustuslik, näeb liiklusseadus ette kuni 1200 euro suurust rahatrahvi, kuni 30 päeva aresti või juhtimisõiguse äravõtmist kuni aastaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles