Linnalinnud naasevad õhtuti oma ööbimispaika

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Küüni tänaval R-kioski lähedal töötab juuli keskpaigast linnupeleti, aga nagu pildilt paistvatest linnurooja valgetest plärakatest näha, on inimesel isegi tehnika abil üsna raske loodusega heidelda, seal ööbivad hakid ei taha kuidagi oma harjumusi muuta.

FOTO: Margus Ansu

Paljud maainimesed sõidavad pärast tööd linnast koju puhkama, veidi hiljem hakkavad maalt linna öömajale tulema aga mustade tiivuliste parved, hoolimata sellest, et kesklinnas ootavad neid linnupeletid.

Igal õhtul kella seitsme ja kaheksa vahel läheneb Ropka linnajaole Ülenurme poolt üks suur must tiivuliste parv teise järel, hämaruse saabumiseni on suuremat sorti sulelistest täidetud Võru tänava kohal olev lennukoridor. Mis häda on linnul vastu õhtut maalt linna tulla?

«Need on Tartu parkides elavad hakid ja künnivaresed, kes käivad linnast viie kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvatel põldudel söömas,» kostis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. «Kindlasti leiab osa linde endale toitu ka linnast, kuid maal on neil rikkalik toidulaud.»

Kõigesööja künnivarese toiduks on enamasti vihmaussid ja teised selgrootud. Salkadena toituvaid künnivareseid võib sageli näha koos hakkidega. Viimased pole toidu suhtes eriti valivad, kuigi eelistavad loomset toitu: putukaid ja nende vastseid, pisinärilisi, linnumune ja -poegi.

«Iluaednikele võivad maa seest ussikesi ja putukaid otsivad künnivaresed ja hakid peavalu valmistada küll,» märkis Mägi. «Olen ise näinud muruplatsi, mille need linnud on mustaks maaks tönkinud.»

Turvaline ööbimiskoht

Lindude elu käib päikese järgi: päikesetõusu ajal lendavad nad linnast maale toitu otsima ja veidi enne päikeseloojangut tulevad siia tagasi. «Põldude juures on lage maa, seal on lindudel vähe ööbimiseks sobivaid kõrgeid puid,» selgitas Mägi. «Peale selle on linnas turvalisem ööbida, sest siin pole neid ohustavaid kiskjaid.»  

Kas õhtuti suurtes parvedes Tartusse lendavaid hakke ja künnivareseid on tänavu rohkem või vähem kui tavaliselt, ei oska aga keegi öelda, sest seni pole nende meie kesklinna parkides elavate tiivuliste arvukust uuritud. «Kui linnud korraga suures parves tulevad, tundub ikka, et neid on rohkem kui tavaliselt,» märkis Mägi.

Tänu kevadel Tartu kesklinna parkidesse 7770 euroga soetatud kolmele linnupeletile võib pilt meie vareslastega selgemaks saada. Nimelt on Tartu ülikooli teadlased koostanud Tartu linna soovil linnupeletite tõhususe uuringu plaani, mille Marko Mägi eile hommikul linnavalitsusse saatis.

«Tahame teada saada, kuidas ja kas üldse linnupeletid mõjuvad,» ütles Mägi. «Mujal ilmas on elu näidanud, et vareslased harjuvad peletitega kiiresti ära.»

Vaatluse alla võetakse seegi, kui palju künnivareseid ja hakke Tartus ööbib ning kas nad lähevad hakkide ja vareste hädakisa tegevate peletite pärast siit minema. Ja kui lähevad, siis kuhu. Uuring kestab kava järgi aasta.

Aastane uuring

«Kui linn raha leiab, siis see uuring tehakse,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna linnapuhastuse peaspetsialist Mart Lukason. «Paari nädala pärast on asi selge, uuringu hind on läbirääkimise küsimus.»

Lukasoni sõnul on vara öelda, kas Küüni tänavale hakkide ning Vabaduse ja Ülejõe parki künnivareste tõrjumiseks üles seatud peletid lindudele mõjuvad või ei. «Tundub, et need toimivad, aga seda tuleb põhjalikult uurida,» märkis ta.

Marko Mägi on aga kesklinnas liikudes märganud, et Küüni tänava tee on üsna valge ehk siis linnuroojast must.

«Mul on kahtlus, et Kaubahoovi pargis ööbivad hakid on peletid omaks võtnud,» ütles ta. «Heitlus loodusega on inimesele üsna raske, inimese allajäämine on sellesse heitlusse sisse kirjutatud. Aga ehk annab nende peletite režiimi reguleerides inimeste ja lindude vastuolusid siin leevendada.»

Tagasi üles