/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2014/09/14/3350789t1he24a.jpg)
Märkimisväärne hulk Tartu linnale kuuluvaid üürikortereid ei ole heas seisus ja vajaksid enamat sanitaarremondist. Selles olukorras peavad poliitikud targemaks linnale üürimaja ehitada, kus elutingimused oleksid paremad.
Tartu kaalub üürimaja rajamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Kajar Lember rääkis, et praegu on lootust maja ehitada riigi toetuse abil, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab välja üürikortermajade ehitamise programmi.
«Kui seda mingil põhjusel ka ei tule, siis Tartu on valmis ikkagi ehitama,» ütles Lember. «Meil on Hiinalinna taga projekt ja kinnistu. Oleks vaja natuke täiustada.»
Uued üürihinnad
Läinud nädalal kehtestas Tartu linnavalitsus linna omandis olevate eluruumide uued üürimäärad. Keskküttega eluruumide kuuüür on nüüdsest 1,55 eurot ühe ruutmeetri kohta ja ahiküttega eluruumidel 1,08 eurot ruutmeetri kohta.
Varasemaga võrreldes tõusis keskküttega eluruumide üür 14 senti ja ahiküttega ruumide üür 10 senti ruutmeetri kohta. Sotsiaalüürilepingute puhul linn üüri ei küsi.
Linnale kuuluvate eluruumide üürnikud ei tasu remondifondi makseid ja muid kulusid, mis pole seotud eluruumi kasutamisega, need tasub linn kui eluruumi omanik.
Lepingute järgi on üürileandjal õigus ühepoolselt tõsta üüri mitte rohkem kui kord aastas kuni kümme protsenti seni kehtinud üüri hinnast.
Tartu linn muutis viimati üürimäärasid kaks aastat tagasi. Nagu ütles Lember, ununes eelmisel aastal üürihindade korrigeerimine kohalike valimiste tuhinas.
Linna üüripindade hinnad jäävad mitu korda alla praegustele turuhindadele.
Kinnisvarafirmade hinnangul küünib ahiküttega korteri üür üüriturul seitsme euroni ruutmeetrist, kui vesi ja käimla on koridoris, kuueni, ning kui vesi ja käimla on õues, paari euroni ruutmeetrist. Suuremate korterite ruutmeetrihind on madalam.
Keskküttega korterite üürihind küünib üle seitsme euro, suurematel korteritel üle nelja euro ruutmeetrist.
Linn maksab peale
Abilinnapea Vladimir Šokman ütles, et tuleks jõuda selleni, et linnale kuuluvate korterite üürihind oleks 70–80 protsenti turuhinnast.
«Ilmselt jõuame sinna kiiremini munitsipaalehituse kaudu,» sõnas ta.
Lember ütles, et vajadus turule kiiresti järele jõuda on suur, sest praegu kulutab linn korterite remondiks rohkem, kui sealt raha saab. Tema sõnul on kulu suisa kolm korda suurem kui tulu.
«Iga kord, kui korter sotsiaalpinnana uuesti välja üüritakse, peame selle üle vaatama,» sõnas Lember.
Vladimir Šokman lisas aga, et linnal on ka seesuguseid korterid, mille eest ei oleks kuidagi võimalik rohkem küsida, sest need on lihtsalt nii halvas korras.
Tasapisi linn ka müüb kehvas seisus kortereid. Praegu on linnavarade osakonna kodulehel teade viie müügis korteri kohta, mis on olnud linna üürikorterid.
Näiteks on müügis korter Peetri 10 majas. Korter 5 paikneb esimesel korrusel, see on kööktuba, kus on külm vesi ja kanalisatsioon ning rahuldavas seisukorras ahi. Korteri viimistlus on amortiseerunud ning korter on halvas seisukorras. WC on koridoris, pesemisvõimalus puudub. Korteri suurus on 21 ruutmeetrit.
Linna üürimaja ehitama kallutab aga veel ka argument, et see annaks lahenduse invakorterit vajavate inimeste vajadustele, sest lihtsam kui olemasolevatesse majadesse lifti rajada on ehitada esimese korruse korterid nii, et neisse saab ratastooliga sisse sõita.