Täna Postimehes: rahapuudus pärsib noorte teadlaste tööd

Volli Kalmu sõnul ei jätku raha noortele doktorantuuri lõpetajatele ega välismaalt naasjatele. Foto: Erik Prozes

Läinud nädalal saatis Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm peaminister Taavi Rõivasele mure­kirja. Muuhulgas juhib rektor kirjas oravaparteilasest valitsusjuhile tähelepanu sellele, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi maksutuludest pole viimase seitsme aasta jooksul põrmugi suurenenud. Veelgi enam, arvestades elukalliduse tõusu, on toetuse tegelik väärtus hoopis kahanenud.

Pikema ja veelgi karmima sisuga kirja saatis juba juulis haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile (SDE) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu. «Võib väita, et 2015. aastal (nagu ka kahel eelneval aastal) jääb Eestis rahastuseta kümneid uurimisrühmi, kelle uurimistöö peaks saama rahvusvaheliste hinnangute kohaselt rahastatud,» seisis kirjas.

Lahjem supp

Enamasti ei jää tõsiseltvõetav teadlane siiski tööta, vaid ta läheb lihtsalt koos oma maksumaksja raha eest omandatud väärtuslike teadmistega mõnda Euroopa või USA ülikooli. Heal juhul on võimalik «äravoolanud aju» sealt hiljem väga priske summa eest Eestisse tagasi osta.

Alles tänavu veebruaris kinnitas riigikogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2014–2020, mille järgi peaks avaliku sektori ehk peaasjalikult riigi osa Eesti teaduse rahastamises olema järgmisest aastast vähemalt üks protsent SKTst. Selle protsendi sees on ka Euroopa Liidust tulev raha.

Tegelikult ähvardab paljusid Eesti teadlasi hoopis töötajäämine, sest praeguse seisuga jääb tuleval aastal üldse ära Eesti maksumaksja seni olulisim panus teadusesse – võimalus taotleda nn institutsionaalset uurimistoetust. Ka järgmiste aastate teadusrahastuse esialgsed prognoosid jäävad ühe protsendi eesmärgist kaugele.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul oleks vaja ainuüksi tuleval aastal avalikust sektorist ühe protsendi eesmärgi täitmiseks juurde 14 miljonit eurot. Ent juba tänavu on uute uurimistoetuste supp varasemast lahjem.

«Nii näiteks sai professor Helle Karro (Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja – toim) uurimisteema naise reproduktiivmeditsiinist rahastatud 72 000 euroga, mis on vaid veidi üle veerandi küsitud summast,» lausus ta.

«Professor Hele Everausi (Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja – toim) uurimisteema on jäänud aga kahel viimasel aastal üldse rahastamata ja see paneb löögi alla vähihaigusega seotud uurimistöö,» lisas prorektor.

Raha läks lukku

Rektor Kalmu sõnul on teaduse rahastamine tsükliline ja 2015. aastal saabub see hetk, kui kogu raha on «pandud kinni» juba varem alustatud ja jätkuvate uurimisprojektide peale. Sestap ei saa tuleval aastal välja anda sisuliselt ühtki uut uurimistoetust.

Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!