Ultimate’is hinnatakse meelsust ja ausust

Signe Ivask
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ultimate on lendava plasttaldriku (175 grammi) mäng, kus pole kohtunikku. Igaüks, kes astub mänguplatsile, vastutab oma tegude eest, ja kui viga välja hüütakse, siis tuleb sellega ka tegeleda.

Ultimate’iga propageeritakse ausat ja teistega arvestavat mängu.

Ultimate on meeskonnamäng. Mängida võivad nii ainult meestest ja ainult naistest koosnevad tiimid kui ka segatiimid. Igal võistlusel on oma reeglid ja formaadid, mis osavõttu selgitavad.

Õues mängides on väljakul omavahel vastakuti seitsmese koosseisuga meeskonnad, sisetingimustes viiepealised.

Ultimate’i ketast võib sööta igas suunas, peaasi, et see jõuaks oma meeskonna mängijani. Mängija ei tohi kettaga joosta, vaid peab koha peal seistes kümne (sisetingimustes kaheksa) sekundi jooksul söötma. Meeskonnakaaslased võivad aga samal ajal mööda platsi väravapiirkonna poole liikuda, kuid ühtlasi peavad nad ka ketta kätte saama.

Kui sööt ei jõua oma mängijani (vastasmängija lõikab söödu vahelt, ketas lendab piiridest välja või sööt blokeeritakse), muutub kaitses olnud meeskond kohe ründavaks pooleks.

Värav ei ole selline nagu jalgpallis, pigem on meeskondadel oma poole peal väravaala, mis sarnaneb ameerika jalgpalliga omaga. Kui mängija püüab selles alas olles ketta kinni, siis on ta oma meeskonnale punkti toonud.

Mängus on füüsiline kontakt vastaspoolte vahel keelatud. Kui vastasmeeskonna mängija läheb parasjagu söötjat segama, siis võib ta käte ja jalgadega vehkida ning nõnda söötu tõkestada. Teist mängijat ei tohi lüüa, õlaga nügida ega talt ka ketast käest ära lüüa.

Pärast mängu kogunevad mõlemad meeskonnad ühisesse ringi ja võistkondade kaptenid räägivad, mis läks nende poole peal halvasti, mis hästi. Eesmärk on meeskonnakaaslasi, vastaseid ja reegleid austada ning tunnistada ühe või teise mängija paremust.

Hiljem hindavad meeskonnad üksteise meelsust ehk spirit’it ja reeglite tundmist, lõpuks ka seda, kas tegu oli ausa mänguga. Võistluse lõppedes arvutatakse need näitajad kokku ja pannakse järjestusse. Tavapäraselt on nii, et kes mängu võitis, on hiljem meelsuse ja reeglite tundmise hinnetelt esikohal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles