Viini linnal Austrias on ütlemata ilus vanalinn, umbes kümme korda suurem kui Tartu vanalinn. Seda ümbritseb ühelt poolt Doonau kanal ning teiselt poolt Ring ehk Ringstrasse.
Enriko Talvistu: Mozart ja Beethoven Tartu toomkirikus
26. juuli 2010, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 150 aastat tagasi lammutati seal ära linnamüür ning ehitati selle kaitsevööndisse Ringi alleede äärde enamik tähtsaid kultuuri- ja valitsusasutusi.
Seal on ministeeriume, parlament, keisriloss, muuseumid, kontserdisaal, ooperi- ja draamateater, ülikool jpm, aga ka suurejooneline Viini raekoda. Selle raekoja ees on rohkete pinkide ja jalgteedega tihe park, otse keiserliku teatri vastas.
Umbes kümme aastat tagasi otsustati ühe Austria panga reklaamiüritusena võtta see park korraks kasutusele vabaõhulavana ja -restoranina. Ürituse ühekordsusest ei tulnud midagi välja. See on nüüd korduv sündmus igal aastal ja suvi läbi.
Veinisummer muusikaga
See pole ainult kontserdilava (hiljuti kandis ETVgi sealt üle Euroopa Ringhäälingu Ühenduse noorte solistide konkursi lõppkontserti), vaid ennekõike just kontsertfilmide ja teleülekannete vaatamise koht.
Eks muidugi ole näitamise tehnika viimasel ajal arenenud ning Austrial on ju ka soliidsed kogud kontsertidest, mida näidata. Kas siis taasesitamise või otseülekande korras, kas solisti etteastena või ooperilavastuse salvestisena. Kuni muidugi, nojah, jalgpallini (tunamullune EM toimus ju osalt ka Austria territooriumil).
Vabaõhupüüne ees on väli pinke ning vipiloožiga rõdugi. Kontserdid on muidugi tasuta ning korraliku teadustusega, kavadega, eeskavadega enne põhilinastust ning värskes õhus ja õhtusel ajal. Kontserdi lõppedes algab valgus-show raekoja fassaadil. Aga laial jalgteel areeni ja Ringi vahel on maailmaköök, st kahes reas paljude firmade putkad erinevate maailma köökide söökide ja jookidega.
Muidugi on seal ka õlu, aga ennekõike klaasike veini, olete ju Viinis. Süüakse enamasti ühekorranõudelt ja demokraatlikult, erinevad inimesed, kohalikud ja turistid üheskoos pikkade laudade taga – kui kohta leida on.
Isegi Viini kauni maailma esindajad panevad õhtuks kerged piduriided selga, et tulla siia mõne umbse restorani asemel ning nautida klassikalist muusikat.
Seega mitte õllesummer, vaid kerge veinisummer klassikalise muusika saatel. Tõepoolest, poppi, rokki, folki ja paljut muud amatöörkultuuri sealt ei leia, pigem professionaalset ja klassikalist, harvem improvisatoorset ja džässilik-ku.
Suur ekraan varemetes
Meil Tartus lõppesid hiljuti väga edukad hansapäevad. Seekordse korralduse kiituseks tuleb mainida, et need olid suurepäraselt seotud puhkpillimuusikaga ning isegi Klaaspärlimängu festival ei kadunud sinna sisse päriselt ära.
Samuti oli suurepärane Küüni tänava osaline remont, mis sundis seda keskaegset hansaaega rohkem vanalinna tänavatele, mitte kaubamajade ja kaubahallide ette, kus midagi keskaegset ei ole.
Paljude nooremategi inimeste jaoks piirdub kesklinn pigem vanalinnaga ning algab Vallikraavi tänavast ja ulatub Laia tänavani. Muidugi on veelgi rohkem võimalik vanalinna tänavaid liikluseks sulgeda, sest mis sa seal ikka palava suveilmaga autoga paa-rutad.
Üks vaba vanalinna ala, mis õnneks või kahjuks hansapäevadest puutumata jäi, oli Toomemägi. Seal on muidugi tavaliselt väga tänuväärne Emajõe Suveteater ning sel aastal liiatigi suurepärase «Põrgupõhja uue Vanapaganaga», aga vaadata võiks ju ka tuleviku poole.
Hiljuti on jutuks olnud linnavalitsuse taotlused korrastläinud Toomemäe korrastamise rahastamiseks ka muudest summadest peale linna enese eelarve. Need on küll üsna tühised 40 miljonit krooni ehk kõigest 2,6 miljonit eurot.
Pole näinud kahjuks konkreetset projekti, mida teha kavatsetakse, sest praeguseks vist juba vananenud Toomemäe detailplaneering tekitas küsimusi juba siis, kui ta veel värske oli.
Seega oleks mõistlik Toomemäe projektiga, enne kui on hilja, siduda ka toomkiriku varemete konserveerimise lõpetamine.
Ega siis igal aastal tule Põrgupõhja Jürkal seal põldu pidada.
Korrektne õigel kõrgusel telliskivipõrand kulub sinnagi ära, muidu jääb nagu ilma skulptuurideta Jaani kirikki kuidagi poolde vinna. Lisaks kõik vajalikud tehnovõrgud ja -sõlmed, et seda varemeteala vabaõhuüritusteks kasutada ja öösiti valgustada.
Toome avaliku käimla lammutamine rahvaste monumendi juures võis küll ju olla õigustatud, aga endine ülikooli ajaloomuuseumi katlamaja ootaks juba ammu oma funktsiooni avaliku vetsuna. See plastputkade vedamine suveteatri ajaks pole ju tõsiseltvõetav.
Lugeja arvatavasti taipab juba, kuhu siinkirjutaja sihib. Loomulikult suurele ekraanile toomkiriku varemete vahel, heale võimendusele, mis seal niivõrd elanikke ei segaks kui Raekoja platsis.
Sihin headele professionaalse muusika kontsertidele ja kas või vipiloožile toomkiriku tornide terrassil. Kõrval riigikohtu juures asuvas parklas väiksele toidukülale. Kes suvepuhkuste ajal ikka nii väga kohtumajas käib?
Maailmakööki ilmselt kokku ei saaks, aga see viimaste hansapäevade aegne Poe tänava söögitänavgi oli juba küllalt esinduslik.
Ainult ilma šašlõkivinguta paluks. Tunnen juba, kuidas Raekoja platsi söögikohtadest lendavad kujuteldavad kööginoad minu poole. Aga kulla restoranipidajad, võtke jalad kõhu alt välja ja tulge paariks nädalaks suvel Toomele.
Ja loomulikult käib hea Mozarti ja Beethoveni juurde klaasike veini.
Võta või koerake kaasa, kui sa teda koju jätta ei saa, või sülelaps koos käruga. Pool kontserti jõuab ta ehk ikka ära kannatada. Tule pigem jala või rattaga. Õhtud Toomemäel on sumedad ning suved pidid järjest soojemaks minema.
Rootsi pangahärra abiga
Ma pole sugugi kindel, kas just A. Le Coq kui rohkem rahvalikumate summerite toetaja sinna taha tuleb, aga mõne rootsi pangahärra võiks ehk ikka leida.
Pealegi kui seal rahvusvahelisi kuulsusi koju kätte toova (filmi)kontserdisarja korraldamiseks on seoses Toomemäe rekonstrueerimisega ka vastav infrastruktuur Tartu suvede kuulsuseks loodud.