Nadežda Tšernobai näitus Nooruse galeriis. Tartus on kaks kunstnikku, kes on sellel aastal Nooruse galerii keldri hämarusele, lagunemisele ja trepile andnud oma kunstiteoses kandva rolli. Need on Jevgeni Zolotko ja Nadežda Tšernobai.
Minimalistlik ja emotsionaalne
/nginx/o/2017/01/05/6228583t1hd8b6.jpg)
12. september 2014, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jevgeni Zolotko installatsioon «Leigus» haaras tänavu aprillis kogu keldrit. Kirjutasin sellest 16. aprilli Postimehes. Praegu saab veel viimaseid päevi vaadata Nadežda Tšernobai näitust «Altarid. Vol 2», mis on piirdunud keldri trepikojaga.
Esmase emotsiooni tekitab tihe hämarus, kus küünlaleegid vilguvad kui tähed öises taevas. Nad valgustavad vaevaliselt midagi ristisarnast seinal, mis kannab endal kahte väikest õlimaali. Allservas on ristatud paljad jalad, mis on selge vihje Kristusele.
Kompositsiooni keskel on kappaltar, mis kinnisena kujutab musta auku hoidvaid käsi, lahtisena lamavat pead. See pea, nagu muugi, on väga realistlikult maalitud, kuid ometi ei ole see konkreetne, ja nii me saame mõelda kõikidele inimestele, kes on end millegi nimel ohverdanud.
Metalltrepist üles minnes aimame pimeduses küünlavalgel teist altarit, näeme helkimas kolme klaaskasti punaste roosidega. Aga seal on veel midagi! Tõstan põrandalt küünla üles, see on liigutus, mida kunstnik oma sõnade järgi just ootas, ja näen rooside varjus tillukesi Maarjat kujutavaid pilte, ühe kiriku altarit.
Kõik on väga minimalistlik ja väga emotsionaalne.