Püügi algus tõi Peipsil mitu piiririkkumist

FOTO: Margus Ansu

Navigatsiooniseadmed võivad kalastajat alt vedada. Kalapüügi kõrghooajal tõmbab kutselisi kalureid nagu magnetiga Peipsi järvele, kust loodetakse välja sikutada suur saak. Püügi käigus kogemata üle riigipiiri kandumine võib kaasa tuua aga sekeldusi, mis võtavad kalastamisisu.

Kutselised kalurid tohivad praegu püüda nii võrkude kui ka põhjanoodaga. Seni, kuni riiklikult paika pandud püügikvoodid on ammendatud.

Kalapüügifirmad panevad välja kõik oma kalurid ja laevad. Selles saginas tuleb ette aga ootamatult palju piiririkkumisi, mis päädivad väärteomenetluse ja kuni 800-eurose trahviga.

Kalurid usaldavad tehnikat

Möödunud nädalal registreerisid Mustvee ja Mehikoorma kordon tervelt kolm piiririkkumist ning kõik juhtumid on seotud kutseliste kalurite tegevusega. Vähemalt üks kord rikuti Peipsil piiri veel ka Ida-Virumaal.

Mustvee kordoni juht Jal­mar Ernits ütles, et ühtegi ebaseaduslikku piirirežiimi rikkumist ei pandud toime meelega. Põhjus on hoopis selles, et suve jooksul on mitmed kalurid soetanud endale uusi paate ning navigatsiooniseadmeid. Paraku on seadmed jäänud häälestamata ning GPS-koordinaadid valed.

«Mees võttis taskust oma vana GPSi välja ja nägi isegi, et on juba 50 meetrit Venemaa poolel,» tõi Ernits näite. Uus seade näitas aga, et viibitakse endiselt Eesti vetes.

Üks seaduserikkumine õnnestus piirivalvureil ka ära hoida. Nad sõitsid kaatriga kalalaevale ette, et viimane ei liiguks keelatud alasse.

Et kaardirakendused ei ole täpsed, seda on Peipsil töötavad piirivalvurid kohanud ka varem ning sellest järvel sõitjaid teavitanud.

Talvel tähistavad piirivalvurid riigipiiri puust lattidega, kuid suvel pole järvel piiri tähistamiseks poisid. Need poid peaksid olema aga toekad ja suurte ankrutega, sest Peipsi laine on väga tugev.

Selliste poide paikapanekuks pole piirivalvureil õigupoolest tehnikatki. Tähistuse paigaldamist on edasi lükanud seegi, et Eesti ja Venemaa vaheline piirileping pole siiani jõustunud. Poisid võib näha üksnes Värska lahes ja Narva jõel.

Niisiis peavad piiri ääres liiklevatel alustel olema head navigatsiooniseadmed ning nende koordinaadid hästi paigas. «Me aitame inimestel hea meelega neid koordinaate sisestada,» kinnitas Ernits.

Rohkem kala

Piirile meelitab kalureid usk, et seal on rohkem kala. Riigipiirile ei tohi minna lähemale kui 200 meetrit. Vene poole kalamehed lähtuvad vanadest regulatsioonidest, et piirist tuleb hoida lausa 500 meetri kaugusele. Niisiis on keset järve umbes 700 meetri laiune ala, kus mingisugust püüki ei tehta ning kala saab rahulikumalt elada.

«Seal on supp tõesti pisut paksem,» märkis Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Peipsi töörühma juht Väino Vaino teadlaste kontrollpüükidest rääkides.

Vaino lisas, et järve keskel on koha elupaigad ning kutselised kalurid püüavad oma võrke tõesti üsna piiri äärde sisse panna.

Mitte ainult Eesti kalureid, vaid idanaabreidki peibutab piiri äärde, tõdes ka Jalmar Er­nits, kelle tähelepanekud kin­nitavad samuti, et kaldast paarikümne kilomeetri kaugusel käijate saak on suurem. Moodsad heade mootoritega väikelaevad katavad selle vahemaa kiiresti.

Harrastuspüüdjad, kes talvel autoga Peipsi jääl käinud, on pannud samuti tähele, et ilusa ilmaga sõidab piiri äärde auke puurima märkimisväärne hulk rahvast. Ilmselt usuvad sikuskamehedki, et õige koht on just seal, kust enam kaugemale minna ei saa.

Kas teate?

Piiriveekogule minnes

• Veendu, et tead, kus asub riigipiir. Peipsil tohib ajutisele kontrolljoonele läheneda kuni 200 m, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel 50 m kaugusele.

• Riigipiirini tohib sõita vähemalt C-kategooria paadiga, millel on kaasas päästevahendid (päästerõngas, päästevest iga paadis oleva inimese jaoks, kolm kehtiva säilivusajaga säratuld, ankur). Suurematel alustel ka tulekustuti ja veepump.

• Ujuvvahend peab olema registreeritud ning kandma registreerimisnumbrit.

• Võta kaasa navigeerimisseadmed (kompass, GPS) ja sidevahendid vajaduse korral abi kutsumiseks.

• Kui lähed kaldast kaugemale kui üks kilomeeter, registreeri sõit lähimas kordonis.

• Kaasa võta isikut ja juhtimisõigust tõendav dokument ning aluse registreerimistunnistus, kala püüdes ka püügiõigust tõendav dokument.

Kas teate?

Kolm piiririkkumist Peipsil ja Lämmijärvel läinud nädalal

• 5. septembril kella 15.15 ajal avastas Mustvee kordoni radarvaatleja Peipsi järvel piirirežiimi alasse sisenenud aluse. Piirivalvurid pidasid kinni 45-aastase Eesti kodaniku ja vormistasid talle riigipiiriseaduse rikkumise eest rahatrahvi.

• 6. septembri hommikul sõitis järvel üle ajutise kontrolljoone Venemaa Föderatsiooni ja tagasi mootorpaat, mida juhtis 26-aastane mees. Riigipiiriseaduse rikkujale määrati rahatrahv.

• 7. septembril avastas Mehikoorma kordoni radarvaatleja Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Piirivalvurid pidasid kont­rolljoont ületanud 56-aastase mehe kinni ning määrasid karistuseks rahatrahvi.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Tagasi üles