Tulevikus saab jalutada mööda kallast Kvissentalist Ihastesse

Veel sel sügisel paigaldatakse Emajõe kallastele harrastuskalastajatele mõeldud infotahvlid ning Annelinna-poolsel kallasrajal jalutajad saavad jalgu puhata puidust istepinkidel.

Tartu linnamajanduse osakonna projektijuhi Toomas Põllu sõnul tekivad infotahvlid ja istepingid Emajõe äärde kahe kuu jooksul.

See on osa kaks aastat tagasi alguse saanud projektist «Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel», mille rahastamist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Sama projekti raames on paigaldatud Supilinna juurde ja Sõbra tänava otsa paiksed ujuvkaid ning Sõpruse silla ja uue Ihaste silla vahele jäävale kallasrajale kaks metallist purret – üks 10 ja teine 12 meetrit pikk.

Põllu sõnul on harrastuskalastajatele mõeldud infotahvlite asukohad enam-vähem kindlad.

Esimene paigaldatakse laululava taga olevasse Emajõe randa. Lisaks tulevad tahvlid veel lodjakoja juurde, Emajõe tänava otsa, Kalevipoja kuju lähedusse, avaturu juurde, Anne kanali ja jõe vahelisele alale, Sõpruse silla juurest algava kallasraja algusesse ning Sõbra tänava slipi juurde.

Stendidele pandav info tutvustab nii Emajões elavaid kalu kui kalastamisreegleid.

Välimuselt üsna sarnase infotahvli on praegu paigaldanud vana Jõe paadisadama juurde Lõuna-Eesti kalastajate klubi.

Pingid jõe äärde

Neliteist puidust istepinki tulevad samuti sellele lõigule, kuhu pandi suve esimesel poolel metallist purded, ehk Sõpruse sillast algavale Emajõe vasakkaldale. Pingid on valmistatud pikuti pooleks lõigatud palkidest ning kinnitatakse postidega maa sisse.   

«Täpsed asukohad paneme paika looduses vahetult enne paigaldamist,» selgitas Põld. «Aga üldiselt paneme kohtadesse, kus on veidi kõrgem kallas ja ilus vaade jõele. Need on looduslikult väljakujunenud kohad.»

Põllu sõnul on linnal sisse antud taotlus veel kahe ujuvkai rajamiseks. Üks neist tuleks Kalevipoja kuju juurde ning teine Tigutorni juurde.

Samuti soovib linn osta veel kolm purret, et pikendada jõe vasakpoolset kallasrada kuni uue Ihaste sillani välja. Kaks lühemat purret oleksid kuus ja kaheksa meetrit pikad ning läheksid üle väiksemate kraavide. Pikim sild tuleks 65-meetrine ning kulgeks üle vana jõeharu.

«Siis oleks võimalik käia katkematult mööda Emajõe vasakut kallast kesklinnast kuni Ihaste sillani välja. Poleks enam mingeid  takistusi ees,» ütles Põld. «Praegu on nii, et kui kummikud on jalas, saab kalamees läbi, aga siis muutuks kallasrada ka igapäevasele looduses kõndijale läbitavaks.»  

Ihastest Kvissentali

Linna soov on Põllu sõnul muuta tulevikus jõe vasakpoolne kallasrada mugavalt läbitavaks ka Kvissentali suunas. Põld tõdes, et praegu on Kvissentali poole kulgevat kallasrada üsna halb läbida.

Samamoodi ei saa praegu mööda kaldaäärt hästi liikuda Emajõe paremkaldal ehk Turu sillast Ropka poole. Esmalt piirab liikumist veeteede ameti territoorium, mis on vee piirist alates aiaga suletud, samuti puudub läbipääs Fortumi Turu tänava katlamaja tagant.

Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul peaks aga tulevikus kulgema jõeäärne jalgtee Sadamateatrist Sõbra tänavani välja. «Praegu on detailplaneeringutega asi kaetud Zeppelinini ja käivad läbirääkimised selle üle, et me saaks vana sadamaraudtee aluse maa linnale,» sõnas Ranniku.

Sootuks probleemsemaks nimetas Ranniku veeteede ameti territooriumi. «Selle krundi õigusliku staatuse üle vaidleme juba kümme aastat. Loomulikult nad ei taha oma poide vahele kallasrada, aga meil on sinna kunagi linna kasuks seatud servituut ja sellest me ei taandu.»