Teadlased uurivad Eesti meest

Mehetüüpe on palju – üks kahtlemata Kalevipoeg. Foto: Kristjan Teedema

Kalevipoeg tegi oma elus umbes viit asja. Need olid magamine, ärkamine, võitlemine, teele minemine ja teel olemine. Mida soovib oma ellu aga Eesti mees, seda püüab teada saada kohe algav üleriigiline meesteuuring.

«Kalevipoeg on ainult üks võimalik mehetüüp Eestis,» ütles Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. «Naiste rõõmuks on mehetüüpe palju. Tore on see, et neil kõigil on omad võimalused edukas olla.»

Kutse osaleda meeste tervise-, pereloome- ja rändekäitumise uuringus saab sel nädalal umbes 4800 Eesti meest vanuses 16–54 aastat. Uuring on anonüümne ning küsimustikule saab vastata nii elektrooniliselt kui paberil ning nii eesti kui vene keeles.

Uuringu on tellinud riigikantselei juures töötav säästva arengu komisjon ning selle korraldab Tartu ülikool.

Seni ei ole Eestis tehtud ühtegi spetsiaalset meestele keskenduvat uuringut, mis käsitleks terviklikult meeste hoiakuid ja tegelikku käitumist tervise, hariduse, hõive, rände ja pereloome valdkonnas või võimaldaks analüüsida hoiakute ja käitumise omavahelisi seoseid.

Ka mees on oluline

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse analüütiku Marek Sammuli sõnul on naisi uuritud meestest palju rohkem, eriti on analüüsitud naiste sek­suaal- ja reproduktiivtervisega seotud teemasid. «Selle suure meesteuuringuga püüame täita lünga ka soolise võrdõiguslikkuse küsimuses,» sõnas ta.

Säästva arengu komisjoni esindaja Eili Lepik ütles, et meesteuuringu teema tuli päevakorrale seoses iibe küsimustega. «Me leidsime, et selles ei saa keskenduda ainult naistele. Pereloome ja lastesaamise otsuste tegemises on ka mees osaline,» rääkis ta. «Aga me ei tea sugugi täpselt, mida Eesti mees kõigest sellest mõtleb.»

Sama komisjoni meesteuuringu teema raportöör Loone Ots selgitas, et vastus küsimusele, miks sünnib Eestis vähe lapsi, ei ole ju ainult selles, et Eesti naine ei taha sünnitada.

«Me eesmärk on teada saada, milline on meeste hoiakute ja käitumise mõju sündimusele,» rääkis ta. «Püüame uurida sedagi, kuidas meeste varane lapsepõlv ja suhted mõjutavad nende käitumist tulevikus. Ja seda, kas Eesti mees on rahul oma palgaga, karjäärivõimalustega või võimalustega edasi õppida.»

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse analüütik Marek Sammul selgitas, et Eesti rahvastikuregistri alusel on valitud juhuslik hulk mehi, kes juba sel nädalal saavad kirja kutsega osaleda uuringus. Kirjast leiab viite võrgulehele ja koodi, mis tuleb vastama hakates sisestada.

Juhul, kui mõnele mehele arvuti teel vastamine ei sobi, tuleb tal helistada kirjas oleval telefoninumbril või kirjutada seal antud meiliaadressile ning sel juhul saadetakse inimesele ankeet ümbrikus.

Anonüümne ankeet

Sammul kinnitas, et ankeet on anonüümne.

«Ainus, mis me teada saame, on see, kas konkreetne inimene on ankeedi internetis täitnud või mitte, või kas me oleme temalt saanud kirja teel vastuse või mitte,» ütles ta. «Aga konkreetset nime saadetud vastustega seostada ei ole võimalik.»

Küsimustik on mahukas ja sellele vastamiseks kuluv aeg jääb Sammuli sõnul ilmselt poole tunni ja tunni vahele.

«On väga oluline, et vastused oleksid ausad. Ma soovitan meestel neile vastamiseks võtta üks rahulik tund aega, et süveneda,» rääkis ta.

Ta lisas, et ankeedis on ka delikaatseid küsimusi seksuaalelu, partnerlussuhete ja pereelu kohta, sealhulgas homoseksuaalsete kooselude kohta. Üks plokk küsimusi puudutab vägivallakogemust ja sellele vastamine võib olla keerukas, sest mehed võivad olla nii vägivallatsejad kui vägivalla ohvrid.

Uuringu tegijad loodavad väga, et ankeedile vastamisest keeldujaid on vähe. Kuigi esimesel pilgul näib, et valim on suur, on iga mees ju unikaalne ja iga öeldud arvamus mõjutab üldtulemust.

Naistel, kes kipuvad sel ajal, kui mehed ankeeti täidavad, üle nende õla piiluma ja vastusevariante ette pakkuma, soovitas ta teise tuppa minna ja lasta meestel rahulikult mõelda, kuidas end väljendada.

«Vastused peavad andma Eesti meestest palju adekvaatsema pildi kui see, mis meil juba on,» lausus ta. «Ja need vastused saavad tulevikus mõjutada ka meie riigi perepoliitika või seadusloome kujundamist.»
-------------------------------------------

Arvamus

Mare Ainsaar

Rahvastiku­teadlane

Inimeste käitumine ja arusaamad muutuvad kogu aeg. Praegused 50-aastased plaanisid peret teistmoodi kui tänapäeva 20-aastased.

Aga erinevused võivad olla suured ka samaealiste, kuid erineva iseloomu või haridustaustaga meeste vahel.

Me loodame saada vastuseid küsimusele, kas Eesti praegused noored inimesed on endiselt valmis end siduma lastega selle asemel, et minna laia maailma ennast arendama.  

Kas see, et perre soovitakse enam kui kahte last, on tõsi ka aastal 2014?

Mis eristab neid mehi, kes on julgemad oma soovides, nendest, kes on tagasihoidlikumad. Kuna mehe partner, lapsed ja õnn on palju seotud tervise, töö ja seksuaalkäitumisega, on uuringus ka selle kohta küsimusi.