Tartu uurib lennuliikluse toetamise võimalusi
8. september 2014, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Riias Air Balticu juhtidega kohtumist on Tartu linnavalitsus asunud uurima rahvusvaheliste lennuühenduste doteerimise õiguslikke võimalusi.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et sai tõesti täna hommikul ülesande uurida lennuühenduste toetamise õiguslikku poolt ja kuidas see käib kokku Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Pikemaid kommentaare tal veel anda polnud.
Dotatsiooni maksmise küsimus tõusis päevakorda pärast seda, kui Tartu delegatsioon eesotsas linnapea Urmas Klaasiga kohtus Riias Air Balticu presidendi Martin Gaussiga. Klaas vahendas, et Air Baltic on valmis Tartu-Riia lennuühendust taastama, kui tingimused sobivad.
Lahtiseletatult tähendab see veendumust, et lennuki täitumus tagab kasumilikkuse ja kui mitte, et kahjum oleks siis muul viisil välditud. See saab tähendada dotatsiooni.
«Iga lennukompanii jaoks on Tartust lendamine äri. Ükski äriühing ei võta enda peale heategevust, et lennata kahjumiga,» ütles Klaas. «Ühel või teisel moel on päevakorras kaks arvu, minimaalne täitumus, millest alates lendamine ära tasub, ja kui ei tasu ära, siis kui palju dotatsiooni tuleb maksa.»
Klaas rääkis, et Air Balticu lennukipargis on ka kõige väiksemates lennukites üle 70 koha, mida on Tartule esialgu palju. Ka Flybe lendudel võiks sageli olla väiksemad lennumasinad, kui on, ja nii ei maksa Klaasi sõnul imestada, et firma lendab hommikuti nendesse sihtkohtadesse, kus on tasuvam tegutseda. Kuid Tartu huvi on lennuaegu tartlastele sobivamaks saada, et jõuaks Helsingisse varastele jätkulendudele ja õhtuks ka Tartusse tagasi.
Klaas plaanib kohtumisi Tartu lennuühenduste üle arutamiseks ka Flybe juhtidega, samuti Estonian Airi juhtidega.
Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randveer sõnul võiks koostöö aluseks olla sarnane mudel, mida kasutavad paljud piirkonnad ja omavalitsused Põhjala riikides. «Selle mudeli kohaselt toetab kohalik omavalitsus miinimumtasuga liini opereerimisel ehk sisuliselt kindlustab lennuettevõttele stabiilse reisijatevoo, samas ilma lennuettevõtjale kahjumit toomata. Hetkest, mil liin hakkab ennast ise ära tasuma, siis liinitoetust enam kohaliku omavalitsuse poolt ei maksta,» kirjeldas ta.
Kas Tartu linn on tõepoolest valmis maksma lennufirmadele dotatsiooni?
«Eks see on tõsine arutelu koht ning pärast kohtumisi Flybe ja Estonian Airiga võtan kindlasti ühise laua taha Tartu ülikooli ja teiste kõrgkoolide, ka suuremate ettevõtjate esindajad ja arutame selle teema läbi,» vastas linnapea. «Selge on see, et jutt ei saa käia ühele konkreetsele lennukompaniile dotatsiooni maksmisest. Võimaliku toetuse saab see, kes tartlastele kõige sobilikumat teenust pakub. Loomulikult, kui kord lauale tulevad konkreetsed rahanumbrid, siis on küsimus Tartu, aga mitte üksi linnavalitsuse ja volikogu valmisolek üht või teistviisi panustada.»
Flybe alustas lende Tartu ja Helsingi vahel 2011. aasta oktoobris, praegu on lennud viiel päeval nädalas, lende ei ole teisipäeviti ja laupäeviti.
Air Baltic lendas Tartu ja Riia vahet aastatel 2009–2011, Estonian Air Tartu ja Stockholmi vahet 2009–2010 ning Tartu ja Tallinna vahet 2011–2012.