Tigutorni unekeskus võtab kampa unepilve

Tootespetsialist Monika Uustalu (vasakul) ja unearst Heisl Vaher näitavad seadet, mille tööd saab jälgida digitaalse pilve abil. Foto: Margus Ansu

Tigutornis üleeile avatud hea une keskus asub Eestis esimesena kasutama võimalust, mille puhul saab arst patsiendi uneraviaparaadi kogutud infot jälgida digipilve kaudu.

Jutt käib öiste hingamishäiretega patsientidest, kelle raviks kasutatakse püsiva positiivse õhurõhu seadet ehk CPAP-aparaati, inglise keeles continuous positive airway pressure.

Seade on mõeldud ravimaks obstruktiivset uneapnoed, mis tähendab hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkivaid hingamisseisakuid. Patsiendi näole asetatakse mask, mille abil suunatakse ta hingamisteedesse pidev õhuvool, mis aitab kokkuvajumisohus olevaid ülemisi hingamisteid avatuna hoida.

Riskid suured

Uneap­noe käes kannatavad peamiselt keskealised mehed, kes käivad suure koormusega tööl, võtavad sagedasti vererõhu- ja südameravimeid ning on tihti ülekaalulised. Päevasel ajal on nad kurnatud ning roolis olles võivad põhjustada liiklusõnnetusi. Nende risk haigestuda tulevikus südameveresoonkonnahaigusse, kõrgvererõhutõppe, infarkti ja insulti on palju suurem kui teistel inimestel.

Teadaolevalt kasutab Eestis püsiva positiivse õhurõhu seadet umbes paar tuhat inimest ning 2012. aastast kompenseerib niisuguse seadme ostu haigekassa.

Selles aga, kui hästi inimene aparaadiga kohaneda suudab ja kuidas see teda aitab, saab veel palju ära teha. Üks võimalus on kasutada arenenud tehnoloogiat ning digipilvel põhinevat süsteemi.

Unearst Heisl Vaher selgitas, et kuna aparaadil on võimalus salvestada kõik andmed, mis on inimese öise hingamisrütmiga seotud, mitte ainult mälukaardile, vaid ka digitaalsesse pilve, siis on spetsialistidel võimalus neid andmeid alati näha ning vajaduse korral kas telefonitsi patsienti nõustada või ta visiidele kutsuda. Ka annab seotus digipilvega võimaluse seadme kasutamist kaugjuhtimise teel mugavamaks timmida.

Firma ResMed tootespetsialist Monika Uustalu selgitas, et kui patsient tuleb vastuvõtule, on esimene asi, mille üle ta kaebab, et ta ei saa selle aparaadiga magada või et see mask on vastik. «Aga mis teda täpselt segab, seda ei oska ta pahatihti lahti seletada,» rääkis Uustalu.

Nüüd saab aga ka pilve kaudu muuta raviseadistusi ja aparaadi kasutamise mugavust. Üks mugavustest on näiteks see, et aparaat oskaks langetada sissepuhutava õhu rõhku sel ajal, kui inimene hingab välja, aga et ta teeks seda siiski selle rõhu piires, mis on raviks hädavajalik.

Loomulikult saab patsient koolituse ning kõik aparaadid proovitakse järele ja seadistakse enne unekabinetis vastavalt iga inimese iseärasusele. Aga kodus võib olukord muutuda. Näiteks haigestub inimene külmetushaigusesse või võtab ta järgmistel kuudel kaalust alla – kõik see mõjutab öist hingamisrütmi. Et aparaati uuesti ümber kohandada, peaksid mõlemad pooled kokku leppima uue kohtumisaja.

Iga nüanss oluline

Heisl Vaheri sõnul on püsiva positiivse õhurõhu ravi pikaajaline ravimeetod, mis eeldab, et patsient kohaneks sellega sedavõrd, et suudaks öösiti koos seadmega vähemalt viis-kuus tundi magada. Seepärast on oluline teada igat pisiasja, mis tundub häiriv.

Monika Uustalu lisas, et niisugused digipilvega aparaadid ei ole maailmas enam midagi uut ning näiteks Soomes kasutab neid valdav osa haiglatest.

«Pilves hoiab nii mõnigi eestlane ka juba oma kaustu ja fotosid, sest seal on neile mugav ligi pääseda,» rääkis Vaher. «Me oleme e-riik ja pilveteema ei ole võõras. Siit on ainult üks samm edasi, et hakata usaldama pilvevõimalust meditsiinis.»

Tõsi, Eestis ei ole ükski teine keskus sellest ideest veel innustunud, kuid Tigutornis avatud hea une keskus on otsustatud proovida.

Tootespetsialist Monika Uustalu kinnitas, et prooviperioodil saavad patsiendid uue põlvkonna seadet kasutada tasuta.