Projekt säästis paplid, vallavalitsus mitte

Rajatava Põvvatu–Luunja kergliiklustee ääres kasvavad poolesaja-aastased paplid, mille tee projekteerija alles jättis, kuid vallavalitsus otsustas turvalisuse pärast maha võtta. Kohalikud said suurest muutusest teada siis, kui saemehed 5. augustil tööle hakkasid. Foto: Margus Ansu

Luunja tee äärde rajatava kergliikustee kõrval kasvavad paplid on vallarahva kahte löönud: ühed nõuavad puude mahavõtmist, teised allesjätmist. Ägedalt vaieldes jääb tähelepanuta, et kõiki on petetud – projekt ütleb üht, töö algas teisiti.

«Paberil on üks asi, elus aga hoopis teine,» ütles Luunja vallas elav Mart Raudsaar. «Olime rõõmsad, et lõpuks ehitatakse kergliiklustee. Keegi ei osanud aga arvata, et papleid hakatakse maha võtma, see tuli nagu välk selgest taevast. Ühtegi otsust selle kohta pole.»

Tõesti, kergliiklustee projektis on allee alles ning tee ehitamiseks korraldatud riigihanke töömahtude koondtabelis on rida vaid kuue üksiku puu langetamise ja kändude juurimise kohta.

«Projektis pole papliallee mahavõtmist ette nähtud,» tõdes ka Luunja vallavanem Aare Anderson. «Projekteerijal ei olnud otsest vajadust seda teha, kergliiklustee on võimalik ehitada ka allee olemasolu korral.»

Ametlikku otsust pole

Kui nii, siis miks talitas vallavalitsus teisiti, kui projektis ette nähtud, ega teavitanud inimesi 5. augustil «nagu välk selgest taevast» alanud puude mahavõtmisest? «Ohutuse mõte ei olnud projekteerijale oluline, sellepärast jättis ta puud alles,» kostis Aare Anderson. «Teede ehitamisel ei ole meil kindlaid turvalisuse nõudeid, see on õhus rippuv asi, mis on jäetud tellija otsustada.»

Nii jõudiski vallavalitsus pärast arupidamisi asjatundjatega ja võimalike riskide kaalumist järeldusele, et ohutuse tagamiseks on kindlam allee langetada. Mingit eraldi dokumenti ehk otsust, mis põhineb asjatundja tehtud allee dendroloogilise seisundi hinnangul, puude langetamiseks pole ega peagi vallavanema sõnul olema.

«Allee on riigimaal ning omanik, maanteeamet, otsustab, mida sellega teha,» selgitas ta. «Saame küsida maanteeametilt puude langetamiseks luba ja seda me tegime. Allee on küll suur, kuid kui puudel pole väärtust, kui need pole kaitse all, siis ei pea olema mingit valla otsust nende langetamise kohta. Kui inimeste elu ja tervis on mängus, tuleb teha õigeid asju, siis igasugused paberid taanduvad.»

Muide, allee dendroloogilise hinnangu tellis vallavalitsus osaühingult Hendrikson & Ko alles 7. augustil ehk kaks päeva pärast esimest mõne puu raiet, mis seni on jäänud viimaseks.

Veidi hiljem koostas eraviisiliselt ja erapooletult eksperdiarvamuse Luunja papliallee kohta ka maastikuarhitekt Sulev Nurme. Kergliiklusteest kolme meetri kaugusele jäävate paplite tuleviku suhtes pole see roosiline, kuid kokkuvõttes rõhutab ekspert: enne mistahes otsuse langetamist tuleb puidu tugevust ja mädaniku ulatust kontrollida resistograafi- või tomograafiuuringuga.

Sellise uuringu tegija kutsusidki nädalavahetusel eraviisiliselt kohale paplite säilimisest huvitatud inimesed. Kas vald ettevõtmist rahaliselt toetab, näitab aeg.

Aare Andersoni sõnul pole allee mahavõtmine projektist möödaehitamine.

«Projektis kajastatu ei välista lisatöid, kui tellija neid vajalikuks peab,» ütles ta. «Lisatöid võib alati teha, korraldasime puude langetamiseks teise hanke. Antud juhul pole esmatähtis, kas projektis oli puude langetamine ette nähtud või ei, tähtis on inimeste turvalisus.»

Vallavanem tunnistas, et teavitamine ja avalikkuse kaasamine oli alguses ebapiisav, kuid samas märkis ta, et ehitust ja projekte puudutavates asjades ei ole vallavalitsusel teavitamise kohustust ning on tellija otsustada, millal ja kuidas ta avalikkusele ees seisvatest töödest teada annab.

Nüüd on vallavalitsus asunud kergliiklustee rajamist ja allee tulevikku elanike, volikogu ja selle komisjonidega uuesti läbi arutama. «Kuid juba tehtud otsust tuleb vaatamata kõigele pidada põhimõtteliselt õigeks ja põhjendatuks, seda on kinnitanud ka vallarahva hilisem suur toetus,» ütles vallavanem.

Poolt ja vastu

Ta lisas, et ajakirjanduses kajastatust on jäänud mulje, justkui oleksid vallaelanikud valdavalt allee mahavõtmise vastu. «See pole tõsi, väga paljud on vastupidisel seisukohal,» kinnitas Anderson..  

Seni on Luunja valla elanikud esitanud vallavalitsusele 48 allkirjaga seisukoha, et kergliiklustee rajamisel tuleks puud säilitada, allee likvideerimise vajaduse korral aga peaks vallal olema uue allee rajamise projekt ja vallavalitsus peaks andma ka vastava garantii.

Teisalt on 278 inimest kirjutanud alla pöördumisele, milles toetatakse kergliiklustee rajamist ja papliallee mahavõtmist, ning leitakse, et antud teemat on kajastatud avalikkuses ühepoolselt, lähtudes väikese huvirühma soovidest.

«Väiksesse huvirühma» kuuluv Mart Raudsaar ei varjagi, et pole asjade käiguga rahul. «Avalikku võimu teostavas omavalitsuses ei tohi asjad juhtuda juhuslikult,» toonitas ta. «Inimesi tuleb teavitada, asjad on vaja kõigepealt läbi arutada. Eesti Vabariigi kodanikul on õigus tutvuda õigusaktide ja otsustega. Kui otsust pole, siis sündmused lihtsalt toimuvad, nii pole võimalik nende otsuste üle järelevalvet teha. Kas siis vallavanema või volikogu esimehe töökoht annab õiguse ise otsuseid teha?»

Luunja vallavalitsus on puude raide tähtajatult peatanud, sel nädalal arutab volikogu papliallee tulevikku. Samuti peaks lähipäevil algama kergliiklustee ehitus, kava järgi tuleb töö lõpetada 30. oktoobriks.

Mida arvab Luunja vallale kergliiklustee rajamiseks toetust andnud siseministeerium asjade käigust, ei õnnestunud reedel teada saada. «Nii kiiresti ei ole meil võimalik kommentaari anda,» teatas siseministeeriumi pressinõunik Merje Pors. «Teema puudutab mitmeid pooli ja vajab süvitsiminekut. Saame oma vastuse anda loodetavasti esmaspäeval.»