/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2014/09/04/3322937t1h706a.jpg)
Metsad on täis seenelisi ja seeni. On, mida võtta, ja on, mida jätta, selgub täna teist ja viimast päeva Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatud seenenäitusel.
Seenelised tõid näitusele hea saagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas punast kärbseseent tohib süüa või ei,» küsis loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani eile hommikul seenenäitust külastanud Reiniku kooli 3.d klassi tüdrukutelt ja poistelt. «Ei,» vastas 3.d kui üks mees.
«Kärbseseeni, nii punaseid kui valgeid, on tänavu väga palju,» rääkis Vitipalu metsadest näitusele saaki korjanud Külli Kalamees-Pani ja jätkas: «Häid söögiseeni, aniisilõhnaga metsšampinjone on palju, ilusaid kivipuravikke on väga palju. Haljasaladel on hulga tamme-kivipuravikke. Seeni on praegu väga palju ja seenelisi kah, metsad on inimesi täis.»
Vanemuise 46 hoones seenenäitust uudistanud oma aja perenaine, pensionipõlve pidav tartlanna Evi Miller rääkis sama. «Kolmapäeval sain just suure saagi, Pangodi kandi metsad on puravikke ja pilvikuid täis,» ütles ta.
Seenenäitusel on väljas 130 liiki, mis Külli Kalamees-Pani sõnul on hea saak, väga hea saak oleks 200 liiki. Eksponaatide hulgas on nii korvi passivat kraami kui ka neid seeni, mis tuleb metsa jätta. Viimaste hulka kuulub näiteks surmavalt mürgine kühmvöödik, millel inimeste õnneks pole üldse ligitõmbavat välimust.
Täna võib tasuta seenenäitust uudistada kell 10–18. Kell 11, 15 ja 17 vastavad seeneteemalistele küsimustele mükoloog Kuulo Kalamees ja Külli Kalamees-Pani.
Reiniku kooli 3.d klass läks eile seenenäituselt kunstitundi, kus valmisid sedapuhku loomulikult seentest inspireeritud taiesed. Evi Miller lahkus kiirel sammul, tema tõttas jälle metsa, ikka seenele.