Saatus pani tüdruku proovile ja tüdruk võitis

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Jalgpallinaiste roosad särgid suurendavad teadlikkust rinnavähiohust. 26-aastane Olga läheb täna õhtul Tamme staadionile ja riietub roosasse jalgpallisärki. Ta perekonnanimi on toimetusele teada, kuid selles loos eelistab ta selle varju jätta. Olga operatsioonist on möödas kolm aastat.

Olga on jalgpalli mänginud nii kaua, kui end mäletab. Tal on kaks vanemat venda ning võib öelda, et kogu lapsepõlve on ta õues koos poistega palli taga ajanud.

Ka ta ema ja isa olid sportlased ning imelik olnuks pigem see, kui tüdrukust poleks sportlast saanud.

«Ma olen olnud jalgpallis väga hea,» ütles Olga ja palus siis vabandust, et endast niimoodi ülivõrdes räägib. «Mulle tõesti meeldib see, et ma teen midagi, mida ma hästi oskan.»

Tartu Tammeka naiskonna liikmena on Olgal käsil neljas hooaeg. Aga et ta on ühtlasi geeniteaduste doktorant ning tahab pisut puhkust anda oma jalgadele, mis on liiga sageli vigastustesse sattunud, siis on ta otsustanud mõne aja klubist puhkust võtta.

«Aga oma tüdrukutele tulen ma reedel ikka appi,» sõnas ta. «Ma ei tea, kas just väljakul, aga pingil olen kindlasti.»

Täna kell 19 algav roosa jalgpallimatš on tõsine meistriliiga mäng Tartu Tammeka ja FC Levadia naiskonna vahel. Aga see on ka heategevussündmus, mille tulu läheb Eesti vähiliidule.

«Ma loodan väga, et see roosa värv seostub inimestel rinnavähiohuga ja et see mõjutab naiste, eriti noorte naiste käitumist,» ütles Olga.

Ebamugavustunne

Umbes kolm aastat tagasi tundis Olga, et tal on rinnas midagi ebamugavat.

«Ma ei saa öelda, et see oleks olnud valu, see oli lihtsalt ebamugavustunne,» meenutas ta. «Mu emal on üks sõbranna – väga tark meditsiinilise taustaga naine – ja ma palusin kõigepealt temal end kontrollida. Tema tundis rinnalihase koes mingit teistmoodi tihedust ning ütles, et mingu ma kontrolli.»

Olga läks. Kõigepealt perearsti juurde, kes saatis ta mam­moloogi vastuvõtule. Mam­mo­loog suunas ultraheliuuringule ning kahtlused said kinnitust. Rinnast võeti koetükike ja vastuseks tuli: pahaloomuline kasvaja.

Olga tunnistas, et loomulikult oli see šokk, kuna ta on nii noor. Teisest küljest – tulevase geeniteadlasena teadis ta, et just temaga võib niisugune asi juhtuda, kuna nende suguvõsas on rinnavähijuhtumeid olnud.

Olga ütles, et talle kujunes kõik edasine siiski väga lihtsaks. Kasvaja asukoht oli hea ning seda oli lihtne opereerida. Järgnes radioteraapiakuur ning nüüd on «see» kadunud.

Ainus, mida ta unustada ei tohi, on see, et tuleb käia kontrollis.

«Ma ei ole mingi niisugune näide inimesest, kes oleks midagi erakordset üle elanud,» rääkis ta. «Ma lihtsalt olin teadlik, ma läksin kohe kontrollima. Mul vedas ja tänu sellele olin ma vabastatud kõigest sellest, mis oleks võinud tulla.»

Olga ütles, et kõigepealt rääkis ta oma halvast diagnoosist perekonnale. Rääkis ka treenerile, kuid palus, et ta võistkonnale edasi ei räägiks. Kui mõni mängija vahepeal küsiski, miks ta kaasa ei mängi, vastas Olga, et ei saa – vigastus. See oli mugav vastus.

Kallistused

Alles nüüd, kus ta on taas terve, on ta tren­ni­kaas­las­tele oma loo ära ju­tus­ta­nud.

«Nad lihtsalt tulid ja kallistasid,» kirjeldas Olga. «Sest siin ei ole sõnu ... Ma olen nii väga tänulik, et nad ei öelnud: oh, sa vaesekene! Või et: oh, kui vapper sa oled! Nad lihtsalt kallistasid.»

Olga lisas, et kui ravi oli lõppenud, võttis ta selleks, et pea puhtaks saada, veel paar kuud puhkust. Siis hakkas tasapisi jooksma ning poole aasta pärast koos tüdrukutega trennis käima.

«Kõik olid väga toetavad, treener tegi minu jaoks ka eraldi programmi,» kirjeldas ta. «Ja kuna ma olen noor, siis taastusin ruttu. Ra­dio­te­raa­pia oli küll mind üsna tõsiselt kurnanud, nii et isegi magamine ei aidanud. Aga mu ema on mind õpetanud: mida halvemini sa ennast tunned, seda paremini pead välja nägema. Püüdsin mõelda positiivselt.»

Ema sõbrannale, sellele targale naisele, on Olga samuti tänulik. Olga ütles, et tolle naise filosoofiast tasub eeskuju võtta. Et pigem ole sa loll ja käi muudkui arsti juures ning pigem öelgu arst sulle järjest, et rumaluke, sa oled terve. Kui et jätad arsti juurde minemata, kuni ühel päeval kuuled: kahjuks ei saa me enam midagi teha.

Haigused noorenevad

Geeniteadlasena oskab Olga rääkida sellest, kuidas tänapäeval haigused noorenevad. «Näiteks juba 18-aastased poisid satuvad ravile kõrge vererõhuga, haigusega, mis oli vanasti ainult vanadel inimestel,» ütles ta. «Ja kui paljusid noori on tabanud ajuvähk! Tuleb olla tähelepanelik ja mitte mõelda, et ma olen nii noor, see teema mind ei puuduta.»

Olga kordas üle sellegi õppetunni, mis tema elu päästis: «Tüdrukud, kombake oma rindu. Ja kui seal tundub midagigi kahtlast, siis minge kontrolli.»
Päris kindlasti ei ole Olgale tänane jalgpallisündmus tavaline. Olga kutsub kõiki seda mängu vaatama, öeldes, et Tartu Tammeka tüdrukud on väga erilised. «Nad ei ole lihtsalt head ja toetavad mängukaaslased jalgpallimurul, vaid nad on head kaaslased ka pärast trenni,» ütles Olga seda, mida ta teab.

Kas teate?

Rinnavähi juhud Eestis

• Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on kõige sagedasem Eesti naistel esinev vähivorm.

• Eesti vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal enam kui 650 uut rinnavähi juhtu.

• Ligi 25 protsendil neist naistest on haigus avasta­mise ajal juba kaugele are­nenud.

Allikas: Eesti vähiliit

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles