Rikkus jaotub Tartumaal ligi kahekordse ebavõrdsusega

Foto: Repro

Tartu maakonna suurima brutopalgaga Ülenurme elanikud teenivad pea kaks korda rohkem kui maakonna väikseima sissetulekuga Peipsiääre valla elanikud, selgub maksu- ja tolliameti andmeist.

«See teeb kurvaks, et kuigi tervikuna on Tartumaa igasugustes võrdlustes enamasti heal positsioonil, siis maakonna sees on jõukuse jaotumine üsna erinev,» ütles Tartu maavanem Esta Tamm.

Tartumaa on Eestis ainuke maakond, kus vahe sissetulekute poolest esimesel ja viimasel kohal oleva omavalitsuse elanike palkades on ligi kahekordne.

Samuti on Tartumaa äärealale jääv Peipsiääre vald ainuke omavalitsus Eestis, mille elanike keskmine brutosissetulek jääb alla 7000 krooni – see on 6702 krooni. Tartlased said sellist palka viimati seitse aastat tagasi.

«Tööd ju ei ole, kust see sissetulekki siis tulema peaks?» küsis Peipsiääre vallavanem Niina Baranina. «Loomulikult teeb see väga nukraks, aga selline see elu äärealal on,» lisas ta

Vallavanema sõnul on umbes neljandik elanikest töötud, kuna vallas polevat lihtsalt midagi teha. «Kala pole, tööd pole, kõik,» lausus ta ega osanud ka öelda, mida võiks võtta ette olukorra parandamiseks.

Kasu linnalähedusest

Palkade poolest esikohal on Ülenurme vald, mis on vallavanem Aivar Aleksejevi sõnul heas seisus tänu sellele, et asub kohe Tartu külje all ning hea palgaga töö leidmine on elanikel palju lihtsam kui keskusest kaugemates valdades. Nii käibki 65–70 protsenti valla elanikest tööl väljaspool valda, enamjaolt Tartus.

Paljud ülenurmelased on varem olnud Tartu elanikud, kuid on vahetanud linnamelu oma maja vastu linna külje all uuselamurajoonis. Ühes kolimisega võtsid nad valda kaasa oma sissetuleku, kuigi töökoht jäi endiselt linna. «Arvata ju võib, et need, kes jaksavad maja ehitada, teenivad ka üle keskmise palka,» nentis Aleksejev.

Tartu linn jääb palkade pingereas teisele kohale. Abilinnapea Karin Jaansoni sõnul on naaberomavalitsusele alla jäämise põhjus just selles, et hulk inimesi, kes linnas tööl käivad, on tegelikult ümberkaudsete valdade elanikud.

«Kui saaksime võrrelda palku Tartus olevate töökohtade, mitte elanike elukoha järgi, siis oleks Tartu kindlasti nii-öelda turuliider,» ütles Jaanson.

Tagantpoolt kolmandal kohal on Piirissaare vald, kus vallavanem Maria Korotkova sõnul on tööpuudus suur ning saareelu sedavõrd erinev, et nende palku ei tasugi mandril teenitavaga võrrelda.

Vastuoluline palgatõus

Samas on Piirissaare ainuke vald maakonnas ning üks väheseid Eestis, kus palgad tõusid võrreldes eelmise aastaga. Veelgi enam, Piirissaares on palgatõus olnud Eesti suurim – 1400 krooni, mis kergitas mulluse 5905-kroonise keskmise palga tänavu 7453 kroonile.

«See on statistika!» ütles Korotkova. «See ei näita, et saarel oleks tööd juurde tulnud, vaid pigem näitab see, et saarele on end sisse kirjutanud elanikke, kes elavad ja töötavad tegelikult mandril, kuid käivad siin sageli puhkamas ja on oma sissetuleku mingil põhjusel siia toonud,» selgitas ta.

Üsna reaalne pilt

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul on küll tegureid, mis teatud omavalitsustes võivad statistikat kallutada, kuid üldiselt peegeldavad maksu- ja tolliameti andmed ikkagi üsna hästi elanike reaalseid brutopalku.

«Ei maksa arvata, et see on vaid statistika, ja tegelikult on elu märgatavalt ilusam või viletsam,» nentis ta ja lisas, et see on teada tendents, et suuremad sissetulekud koonduvad keskuste lähedale ning kaugemad omavalitsused jäävad nukramasse seisu.

Rahanduspoliitikas on püütud Liiviku selgitusel ebavõrdsust vähendada tasandusfondi abil, kust väiksema sissetulekuga omavalitsused saavad rohkem raha kui rikkamad.

Maavanem Tamme sõnul ei ole see normaalne, et ühes piirkonnas on erinevused omavalitsuste vahel sedavõrd suured. Lahendusi tasub tema arvates hakata otsima ettevõtluse edendamisest äärealadel.

Näiteks võiks Tamme meelest kehtestada maksusoodustuse ettevõtetele, kes keerulisemates piirkondades äri teevad ning sinna töökohti loovad. «Peipsi-äärne ala on väga eriline ja sellele peab uuesti elu sisse saama,» ütles ta.

Arvamus

Milliseid regionaalarengu meetmeid tuleks kasutada, et toetada keskustest kaugemaid omavalitsusi?

Siim valmar Kiisler
Regionaalminister 

See on pikaajaline protsess. Peamised lahendused on töökohad ja kohaliku elukeskkonna edendamine.

Selleks toetame regionaalpoliitikaga piirkondade tööstusalasid, turismiobjekte, kompetentsikeskusi, infrastruktuure, piirkondliku eripära väljatoomist ja elukeskkonna arendamist. Viimasel eesmärgil toimivad näiteks ka Peipsiveere programm, kohaliku omaalgatuse programm ning piirkondliku arengu kavandamise programm.

Hajaasustuse veeprogramm ja elektriprogramm on samuti suunatud elutingimuste parandamiseks halvemas seisus maapiirkondades. 

Keskmine brutopalk 2010

• Tartu maakonnas on keskmine brutopalk 11 710 krooni, millega Tartumaa on Harjumaa järel 2. kohal.

• Eesti suurima brutopalgaga maakond on Harjumaa (14 115 krooni), väikseim on sissetulek Valga maakonnas (9328 krooni).

• Eesti keskmine brutopalk on 11 656 krooni.

Allikas: maksu- ja tolliamet, jaanuar–mai