Pinnasevaring pühkis maakivimüüri ja ehitussaalungid vundamendiauku

Teisipäevane vaade Jaama 10 ehitustandrile ülalt Kingu 7 hoovi nurgalt, kus küpsete viljadega kreegipuu kasvab varisenud nõlva serval, Kingu 7 õu on varingu tulemusena nüüd mõni ruutmeeter väiksem. Foto: Kristjan Teedema

Ehitus jätkus hoolimata ettekirjutustest töö peatada. Ametnike hinnangul oli vaid õnnelik juhus see, mis säästis Jaama 10 kortermaja ehitusplatsil juhtunud suurtes varingutes töömeeste elu ja tervise. Naaberkruntide kasutamisel on varingute tõttu piirangud.

Viimane suurem varing oli sel Emajõe ürgoru nõlva sisse kaevatud ehitusplatsil esmaspäeval kella 11 paiku, kui vundamendiauku langes eri hinnangutel kümme või enamgi tonni pinnast ja osa kunagise limonaadivabriku juurde kuuluvast maakivimüürist.

Selles kohas ehitusplatsi tagaseinas oli tehtud ettevalmistusi keldrilae valamiseks ja oli paigaldatud saalungeid, kuid parasjagu sellel alal töömehi ei olnud.

Ehitusfirma Raveli projektijuht Enn Sirm selgitas, et ühelt poolt oli saalungite valamine peatunud, sest materjali ei olnud, ehitajad ootasid laekilpe. Aga teisalt andis lähenev varing endast varakult märku, nagu kinnitas ka Sirmi üks kolleeg, kes viitas, et pinnast hakkas tasapisi pudenema.

Sirm rääkis, et osaliselt auku varisenud maakivimüüril olid peal majakad. Reedel oli pragu müüris millimeetrine, esmaspäevaks sentimeetrine. Hommikusel koosolekul arutati müüri kindlustamist, aga midagi teha enam ei jõutud.

Pinnas varises varemgi

Sellel ehitusplatsil ei olnud see aga sugugi esimene pinnasevaring. Sirm ütleb, et see oli teine varing, «kah väike», esimesega pudenes auku kolm-neli kuupmeetrit pinnast.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juhataja Ülo Us­tavi sõnul on varinguid olnud rohkemgi. Esmaspäevast varingut ja ka Sirmi viidatud varingut 25. augustil ei ole ta valmis väikeseks nimetama. Oleks keegi töömeestest alla jäänud, oleks tagajärjed kurvad.

Kõnealuse kortemaja ehitus algas juulis. 15. augustil tegi tööinspektor ehitusobjektil järelevalvet ning peatas ettekirjutusega korterelamu vundamenditööd, kuna töid tehti umbes kaheksa meetri kõrguse kaevandi läheduses. Kaevatud mäekülg oli aga kohati varisenud, kuid tööandja ei olnud kasutanud pinnasele vastavat toestust või tõkketammi.

18. augustil tuvastas tööinspektor järelkontrolli käigus, et töömehed jätkasid tööd, olles betoonmüüri ja kaevandi seina vahel. Tööinspektsioon algatas samal päeval väärteomenetluse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tõttu.

Eile intervjuud andes ütles Ustav, et esmaspävane õnnetus hüüdis tulles.

Pärast 25. augusti varingut sekkus ka Tartu ehitusjärelevalve, kes tegi ettekirjutuse peatada tagaseina ehitus. Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et selles osas on ettekirjutust ka täidetud ning pärast seda on ehitaja ja tellija Jaan Mugra tegelenud nõlva toestamise projektiga.

Varing on mõjutanud aga ka elu mäe otsa jäävatel naaberkruntidel, mille aadress on Kingu tänaval. Kingu 10 kinnistul tuli piirata pääs krundiosale, mis jääb varisemisohtlikust nõlvast lähemale kui kümme meetrit. Kingu 7 õu on aga juba mõne ruutmeetri võrra väiksemaks jäänud.  

Mis läks valesti?

Andres Aint ütles, et ehitusloa andis linn eelprojekti alusel ja selle seletuskirjas on ka osutatud nõlva kindlustamise vajadusele.

Ehituse suurte kogemustega projektijuht, 54 aastat ehituses töötanud Enn Sirm ütles, et see on keeruline koht ehitamiseks, pealegi on krundi täisehituse maht nii suur, et kaeviku normaalset nurka ei olnud võimalik kaevata.

Samas oli tema sõnul geoloogiliste uuringute järgi suur osa nõlvast liivakivi. Paraku oli ühes nurgas liivakiht, mis hakkas libisema, eriti pärast nädalaid kestnud sadusid.

Objekti omanik Jaan Mugra rääkis, et projektis oli ette nähtud kaevata natuke kaugemalt lahti, mille tulemusena oleks nõlv olnud suurema kaldega. Tagumine naaber ei lubanud tema sõnul aga ehitajaid oma krundile mingil tingimusel.

Seepeale tehti proovikaevamine, mille tulemusena tundus Mugra sõnul, et pinnas on selline, mis ei varise.

«Ühes kohas jooksis liivakiht sisse ja seal on toimunud langemist meie krundi piirini välja,» rääkis ta. «Varisemisohtlik koht on umbes neli meetrit lai. Praegu oleks kõige õigem lahendus jätta varisemisohtlik koht esialgu tegemata ja siis üles ehitatud tugimüüride taha panna täiendavad kindlustused ning siis ilma probleemideta teha ülejäänud töö ära.»

Sirm oli see, kes sai töö jätkumise pärast trahvi, ja ta oli inspektorite vastu natuke tõre. Pahandas, et neil on lihtne töö jätkamist keelata, aga pole vastuseid, kuidas töö ära teha.

«Kuidas peaksin tegema? – Tehnikaga. – Aga kuidas ma sellega sinna saan, kui inimjõudu lähedusse ei tohi lasta? Oleks vaja olemasoleva vundamendi taha panna postid ja horisontaalselt puitprussid. Kuidas seda teha, selle kohta nemad nõu ei anna. Nemad annavad nõu siis, kui mees teeb tööd ja mina pean trahvi näol kergendama oma rahakotti,» rääkis ta.

Praegu pakutud lahendus on teha nõlvale ajutine toestus, aga kui tuleb suurem maalihe, ei pruugi see Sirmi sõnul aidata.