Maailma lõpp üllatas galeriiga

Voronja galeriis on isegi kemmerg punkkunsti täis.

FOTO: Merike Lill

Paljud juuni lõpust augusti lõpuni Varnjasse ehk Voron­jasse jalgratta ja muu sõidukiga matkanud välismaalased olid üllatunud, et sellises kolkas, üsna maailma lõpus, tegutseb kunstigalerii. Nii rääkis Voronja suvegalerii üks asutajaid Raul Oreškin.

1007 ja lapsed

Nagu avamisel 27. juunil oli lubatud, lõppes galerii esimene hooaeg koos augustikuuga. See tähendas ka Kiwa kureeritud punkkunstinäituse «Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki» sulgemist.

Oreškin rõõmustas, et külastajaid oli ootamatult palju – 1007 ja nende lapsed, keda ei loendatud, peale selle. Galeriis näitust vaadanud välismaalasi oli eriti rohkesti (eriti alguses oli neid rohkem kui kodumaiseid uudistajaid) selle pärast, et otse maja eest möödub jalgrattaturismi marsruut.

«Väga palju oli suvel külastajaid, kes ei teadnud galeriist midagi, aga olid huvitatud Peipsi-äärsest piirkonnast,» lisas Oreškin. «Nende reaktsioon oli ehedaim.»

Näitust ei ole veel maha võetud, sest mõned hulgakesi tulijad on tellinud galeristidelt endale võimaluse vaadata punkkunsti septembris. Ja vahest avaneb galerii kõikidele paariks tunniks sel puhul, et Varnjas on 13. septembril sibulalaat.

«Esimene aasta läks väga hästi,» ütles Oreškin. «Jätkame järgmisel suvel.»

Järgmisel suvel

Järgmisel aastal näitab Voronja suvegalerii punkkunsti asemel midagi muud. Ka kuraator on teine. Kuid et praegu käivad tulevase kuraatoriga läbirääkimised, ei pidanud Oreškin paslikuks tema nime veel nimetada.

Praeguste plaanide kohaselt ei muuda remont kuigi palju vana maja välimusest. Küllap jääb alles ka ühe suure toa omapära: on küll aknad, kuid pole ühtki ust, nii et endine omanik käis sisse-välja läbi akna, mis avanes õue.

Seegi on näituse teos. Nimelt on ühe akna juurde pandud silt «Tuba ilma ukseta. Arhitektuuripunk». Voronja galerii kaasasutaja, kunstnik Kaili Kask (pildil) rääkis, et autoriks võib pidada kuraator Kiwat.

Niisuguse iseäraliku ruumi tekkimise kohta on galerist naabritelt kuulnud, et maja endised omanikud olid õde-venda, kes said selle kinnisvara pärandiks ja tahtsid oma osa kumbki privaatselt kasutada.

«Õde tegi oma poole korda, aga vennal jõud vist rauges,» lisas ta. «Välisukse tegemiseni ta ei jõudnud ja käis läbi akna.»

Voronja galerii uueks hooajaks on lubatud rahastust Peipsiveere programmist selleks, et vanasse kalurimajja saaks valada põrandad, remontida katust, ehitada kanalisatsiooni ja WC.

Seni said külastajad ihulikke pakilisi hädasid toimetada keset väljapanekut asuvas kuivkäimlas, mis oli väljastpoolt kaetud Anders Härmi installatsiooniga «Kolm isamaalist kõnet». Teose ühe osana ripub asjakohane trükis kemmergus.

Tagasi üles