Kolmest koolist sai üks uus

Petersoni gümnaasiumi pere pidas eile kooliõuel avaaktuse, kus neile kõneles direktor Merike Kaste (ülal ja paremal). Alumisel pildil avab direktor Kaste ühes Tartu linnapea Urmas Klaasiga Kristjan Jaak Petersoni pronkskuju, mille autor on Jaak Soans. Foto: Margus Ansu

Esmalt Kristjan Jaak Petersoni pronkskuju avamine fuajees, siis aktus kooliõuel ja pärast klassijuhatajatunnid – nii alustas eile Anne­linnas tööd Tartu uus gümnaasium.

Uus gümnaasium, mis on loodud Descartes’i lütseumi, kommertsgümnaasiumi ja Kivilinna gümnaasiumi alusel, alustas tööd Kaunase 70 majas, endises Kivilinna gümnaasiumi hoones ühtekokku 723 õpilasega.

Piduliku päeva hakatuseks avasid gümnaasiumi direktor Merike Kaste ja linnapea Urmas Klaas koolis Kristjan Jaak Petersoni pronkssulptuuri, mis on vähendus Toomel olevast kujust. Kuju autor on Jaak Soans. Linnale läks fuajeed kaunistav kuju maksma 7200 eurot, mis on märkimisväärselt kallim esialgu kavandatud kipsskulptuurist, ent ka palju kestvam.

Kuju avamisel pidas uue kooli õpetajatele ja külalistele kõne Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, suurem osa kooli õpilaskonnast ootas sel ajal kooli õuel aktuse algust, kuid Lukas sai sõna sealgi, kus ta soovis, et noortel jaguks tahtmist end realiseerida oma rahva keeleruumis ja olla selle rahvaga koos, kuigi ka mitmekülgsus on oluline.

Haridusministeeriumi poolt uut gümnaasiumi tervitanud üld- ja keskhariduse asekantsler Mart Laidmets ütles, et omal ajal Noarootsi gümnaasiumi esimesse lendu kuulununa teab ta, milline vastutus on esimesel lennul gümnaasiumi näo ja pikemas perspektiivis ajaloo kujundamisel.

«Soovin, et teil oleks indu, õpihimu, kindlasti pühendumist mitte ainult nendele teadmistele, mida saate ainetundides, vaid sellele, et teist saavad täiel rinnal maailma vallutavad kodanikud,» rääkis ta.

Ühtlasi tunnustas ta Tartut kui üht esimestest suurtest omavalitsustest, kus koolivõrgureform saab läbi, see omakorda annab rohkem võimalusi pühenduda hariduse sisule. «Pahatihti räägime liiga palju majadest ja liiga vähe sisust,» ütles Laidmets.

Kooliperet tervitas ka linnapea Urmas Klaas, kes muu hulgas avaldas lootust, et aasta pärast või ehk jõuludeks on kooliperel Eesti hümni laulmine paremini selge.

Tõepoolest, sel korral oli kahele eeslauljale kaasa kõlajaid õige kasinalt, pigem eelistati pärast pikka suvevaheaega jutelda, aga ehk oli asi ka selles, et kooliperel ei ole olnud piisavat aega ühistunnet tekitada.

Annelinna kolm ümberkorraldatud kooli jätkavad põhikoolina ja kannavad nimesid Descartes’i, Kivilinna ja Hansa kool. Endistest gümnaasiumidest alustasid tänavu põhikoolidena veel Karlova kool, Aleksander Puškini kool (varasem vene lütseum) ja Variku kool (endine kunstigümnaasium).

Tartus on sellest õppeaastast kolm gümnaasiumi, kaksteist põhikooli ning kolm kooli, kus põhikool ja gümnaasiumiosa on koos.