Spordiklubid tõstavad hindu

Näiteid spordiklubide hindadest. Illustratsioon: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Spordiklubide üleminek stipendiumitelt töölepingutele lööb sellest sügisest valusalt lapsevanemate rahakotile, kes peavad oma võsukeste sportimise eest senisest keskmiselt 20 protsenti rohkem maksma hakkama.

Kui siiani on töölepingutele ülemineku võimalikust mõjust ainult räägitud, siis nüüd on asi saanud reaalseks. Enamik spordiklubisid on stipendiumilepingud lõpetanud ning sõlminud treeneritega töö- või käsunduslepingud. Viimane aga tähendab klubidele lisanduvat maksukulu, mille peavad kinni maksma suuresti lapsevanemad.

«Jah, tõstame ikka, aga üritame võimalikult vähe tõsta,» lausus Tartu spordiseltsi Kalev juhatuse esimees Raido Mägi, kelle sõnul tõusevad treeningutasud keskmiselt 10–20 protsenti. Näiteks maleringi kuutasu tõusis kümnelt kaheteistkümnele eurole ning kergejõustiku treeningutasu kaheksateistkümnelt kahekümne kahele eurole.

Mägi sõnul pole neil veel täpset infot, kui suur on riigi toetus kõrgema kategooria treeneritele, ning seetõttu jäi hinnatõus suhteliselt väikeseks.

«Ootame riigi seisukoha ära. Kui me praeguse tõusuga hakkama ei saa, eks siis tuleb rohkem tõsta,» sõnas Mägi. Tartu Kalevis töötab umbes 30 treenerit ning tegeletakse üheksa spordialaga, sealhulgas on kergejõustik, vehklemine, võrkpall, korvpall, iluvõimlemine, male, sulgpall ja lauatennis.

Sõltub koormusest

Treeningute hinnatõusu kinnitas ka võimlemisklubi Janika juhataja Margit Saidla. «Meil on täpselt sama olukord nagu teistes spordiklubides ehk oleme ka sunnitud tõstma,» nentis Saidla. Ta lisas, et klubi üritab hindadega jääda normaalsuses piiridesse.

«Sellist asja, nagu tegi Au­dentes Tallinnas, et pani kõigile 20 protsenti otsa, me kindlasti teha ei saa,» ütles Saidla. «Meie teeme selle järgi, kui palju keegi treenib. Kes treenib rohkem, maksab rohkem, ja kes vähem, see maksab vähem,»

Saidla tõi näite, et siiani oli lastel, kes treenisid neli ja rohkem korda nädalas, kuutasu 50 eurot, nüüd on neil aga kuutasu 55 eurot ehk 10 protsenti suurem.

«Eks see aasta nüüd õpetabki meid, kas siis halvas või heas mõttes. Püüame jääda 10 protsendi piirile. Aga kui tekib olukord, et klubi sellega välja ei tule, eks siis peame järgmisel aastal jälle tõstma,» selgitas Saidla. «Meie ei taha üleminekut teha lastele nii raskeks. Aga kuidas tuleme klubi majandamisega toime, seda näitab aasta.»

Uuele süsteemile üleminek tähendas võimlemisklubile ka seda, et mitu treenerit tuli koondada. «See oligi kõige valusam osa, sest paljud lapsed peavad nüüd vahetama treenereid,» sõnas Saidla. Janika klubis treenib ligikaudu 500 last.

Hind mõjutab

Treeningute hindu tõstab sügisel ka Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi. Klubi noortespordi juhi Anniki Inno sõnul tõusevad hinnad keskmiselt 20 protsenti. Näiteks klubi jalgrattakoolis oli eelmisel õppeaastal kuutasu 19,90, nüüd aga 25 eurot.

«Eks põhjus on ikka stipendiumitelt üleminek töö- või käsunduslepingutele. Riigi poolt on küll mingil määral toetust oodata, aga see ei kata kõiki neid maksukulusid, mida siiani pole olnud,» põhjendas Inno tõusu.

TÜ ASKs käib treeningutel umbes 1200 last. «Siiani oleme iga aastaga laste arvu kasvatanud, aga nüüd ei oska öelda. Ei tea ju, kuidas kallimad hinnad seda mõjutavad,» sõnas Inno. Ta kinnitas, et siiani pole lapsevanematelt veel suurt pahameelt klubi kohta kuulda olnud.

«Pigem on negatiivne suhtumine olnud riigi suunas. Riik nõuab hästi kiiresti konkreetseid muudatusi, aga ise ei panusta nii suurel määral, kui võiks,» lausus ta.

Sponsorite abiga

Tartu Postimehe küsitletud viiest spordiklubist ütles vaid MTÜ Jalgpallikool Tammeka tegevjuht Kalle Paas, et praegu treeningute hindu ei tõsteta. Noorte jalgpallitreeningute kuutasu oli eelmisel hooajal 30 eurot ning on ka sellel sügisel.

«Surve on hinnatõusuks olemas, aga praeguseks ei ole me konkreetset otsust veel vastu võtnud. Pigem loodan, et sellel põhjusel ei pea me treeningutasusid tõstma,» lausus Paas, kuid tõdes, et olukord pole kerge.

«Segadus stipendiumitega on teinud Eesti spordile kahju ja pannud spordiklubid keerulisse olukorda. Riik peaks tegema ikka sellised seadused ja reeglid, mis on kõigile üheselt arusaadavad. Teine asi on puht majanduslik. Kui peab väga ruttu uuele süsteemile ümber orienteeruma ja leidma katet palkade maksmiseks, siis loomulikult on keeruline,» rääkis ta.

Paasi sõnul on nad suutnud tekkinud maksukulud katta tänu sponsoritele. Kui aga olemasolevaid summasid tuleb ümber paigutada, jääb vähem raha investeeringuteks.

«Järelikult ei saa siis tekitada varusid, mida kasutada infrastruktuuri arendamiseks,» lisas Paas.

Arvamus

Tõnu Seil

Kultuuri­ministeeriumi spordi asekantsler

Kultuuriministeeriumis töötatakse praegu välja õigusakte, et rakendada treenerite töö tasustamiseks tarvilikku toetussüsteemi. Sellele on eelnenud treenerite tööhõive uuringud, Eesti spordiregistri andmete analüüs ja spordiorganisatsioonide küsitlused.

Riigi soov on toetada spordiklubisid ja spordikoole, et sealsed treenerid saaksid laste ja noorte õpetamise eest kindlatel alustel lepingulist töötasu, ning välistada tasumine treeneritöö eest maksuvabade stipendiumite vormis.

Praeguseks on põhimõtetes kokku lepitud, nüüd jätkub töö nende vormistamisega õigusaktideks. Toetust oma treeneritele saavad taotleda spordiklubid, mis on ettenähtud korras kantud Eesti spordiregistrisse, ja spordikoolid, mille andmed on esitatud hariduse infosüsteemi.

Toetust saab taotleda laste ja noortega tegelevatele treeneritele, kellel on kehtiv treenerikutse alates viiendast tasemest (Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistikus on kaheksa tasemega skaala).

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et sihttoetus ei ole täismahuline tööjõukulude katmine, vaid eraldatava toetusega vähemalt samaväärse rahastamise peab tagama treeneri tööandja. Spordiklubidel ja -koolidel tuleb treenerite lõplikest tööjõukuludest kanda vähemalt pool.

Toetuste arvestamisel on aluseks treeneri töö treeningurühmadega. Ilma mõõdetavate alus­teta on toetamine subjektiivne, seepärast peab toetusele kvalifitseerumiseks treeningurühmade suurus, laste ja noorte vanus ning nädalakoormus vastama normatiividele.

Täiskoormusena arvestatakse rühmade juhendamise summaarset kontakttundide arvu nädalas, see on 24 akadeemilist tundi.

Täiskoormusele vastav riigipoolne sihttoetus töötasu maksmiseks on 350 eurot kuus (brutotasu), millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, seega tööjõukuludeks kokku 469 eurot. Sihttoetus on proportsionaalselt väiksem vastavalt treeneri nädalakoormusele. Kuid igal juhul tuleb tööandjal panustada treeneri töö tasustamisse vähemalt samal määral, kui on riigipoolne sihttoetus.

Plaanide kohaselt hakkab toetussüsteem toimima 2015. aastal. Sihttoetuste taotluste registreerimine algab hiljemalt selle aasta novembris, toetuse saajad selguvad detsembris.