See auk, mis varem laiutas raekoja taga Ülikooli tänava ja Toomemäe vahel, pakkus ehk kellelegi sellisel kujul rahuldust, aga lõpuks ometi on hakatud seal ehitama. Vahepeal tekkis juba igasuguseid vandenõuteooriaid, ent asjata. Aega võttis, mehed pidasid sõna ja ehitus läks lahti.
Seda ei saa küll öelda samasuguse krundi kohta Rüütli ja Küütri nurgal. Kohtasin seal hiljuti tänavakohvikus õlut libistavat sõpra. Küsimusele «Mis teed kah?» vastas ta rahulikult, et vaatab merd.
Tõepoolest, see lainetav, killustikuga kaetud parkimisplats linna peatänava ja ühe esindushotelli ääres meenutab lainetavat merd.
Muidugi sai omanikest kinnisvaraarendajatel raha ja ind otsa. Osa on arheoloogid läbi kaevanud, osa on veel kaevamata. Siiski oleks juba mööda läinud enam kui kümne aasta jooksul võinud sinna taastada kasvõi ajutise haljastuse, seal võinuks toimuda mitmed üritused, olla avatud vabaõhukohvikud jms.
See on tegelikult üks linnavalitsuse ja volikogu tegemata töid – nõuda omanikelt kesklinnale kohast krundi heakorrastatust. Kas just tuua graniidist karu sellele nn Karu platsile tagasi, aga praegune poriväljak pole küll see, mis nii linlasi kui külalisi vaimustaks.
Igati normaalne lahendus
Nüüd vähemalt läks arhitektuurivõistluse võitnud Allianss Arhitektide (Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ulman, Tõnis Savi) projekti alusel lahti hotelli ehitus raekoja taga. Teadmata on, kui kaua oleks see Toomemäe tugimüür üksi vastu pidanud. Paarist kohast on see juba järele andnud.
Uus lahendus on ju mahult igati normaalne. Liiden-dub ta ka vana, kultuuriloolise väärtusega Ülikooli 14 hoone välisseinaga. Ehkki selle üksiku tänavaäärse välisseina uuesti ülesladumine vanas kujunduses oleks tehniliselt igati mõistlikum lahendus. Vanade fassaadide naeruväärne säilitamine uue kehandi fassaadil leidis Briti näidete varal kajastamist ka 25. augustil ajalehes The Guardian.
Uue hotelli projekt on nüüdseks leidnud vastasseisu: firmaga Playtech seotud Martti Poom organiseeris internetis petitsiooni. Kahjuks või õnneks leidis see vaid 114 toetajat.
Sellise tulemuse põhjal võib vaid nentida, et maitsed on erinevad. Takkajärele targad olles oleks seda vastuarvamust tulnud levitada siis, kui nimetatud arhitektuurivõistlus paar aastat tagasi toimus.
Oleks vist põhjendamatu oodata, et Tartu-suuruses provintsilinnas suudaksime tagada iga ehitise puhul maailmaklassi arhitektuuri, mida kohe praegu üleilmses arhitektuurimeedias tuleks esitleda.
Aga siiski on Eesti arhitektide korralikud teostused üsna kõrgel tasemel. Tänu linnavalitsuse ja peaarhitektide viimase aja arhitektuuripoliitikale on Tartus uusehitiste arhitektuurivõistluse korraldamise nõudmisega enam-vähem kõik paigas ning võib rahule jääda. Tekib järjest põnevaid hooneid ja linn saab kaunimaks.
On ka olnud neid varasemaid näiteid, kus suurfirmad, nagu Tallinna kaubamaja või Estiko oma Tasku keskusega, leiavad ikka võimalusi avatud võistlustest mööda hiilida ning ehitada kesklinna kaste või tehaseid, mida on piinlik kellelegi ekstra demonstreerida.
Nende kõrval paistavad kunagi viljakuivatiks hüütud Vanemuise teatrihoone ja selle kõrval viljalaoks nimetatud ülikooli raamatukogu juba suisa arhitektuurisaavutustena.
Ei hakka siinkohal pikemalt seletama, kuidas Tallinna kaubamaja kõigi uue hoone võistlusel osalenud tööde seast valis lõpuks lahenduse, mis ainsana ei vastanud tingimustele, ning surus selle läbi (arhitekt Raivo Puusepp).
Jääme lootma, et vana kaubamaja kvartal näitab uuemaid ja ajakohasemaid lahendusi veidi nooremate arhitektide (Kadarik ja Tüür Arhitektid) käe all, kelle kavandatud ülikooli Physicum just äsja avati.
Katuseteemad
Juhtisin ka kunagi lehes tähelepanu, et kavandatud ja ehitatav hotell raekoja taga on kõrguse suurendamise võimatusest tulenevalt üsna haavatav Toomemäelt avaneva vaate poolt. Pole just mõistlik, et see koosneks vaid lamekatuse rullmaterjalist ja ventilatsioonikorstnatest. Sinna sobiks üks istumisnurk vaatega Pirogovi platsile väga hästi.
Meenutagem, et 1985. aastal seoses ülikooli Lossi tänava õppehoone arhitektuurivõistlusega kaaluti tõsiselt ja soovitati võistlustingimustes kogu raekojatagune täis ehitada sõjaeelses mahus. Õnneks või kahjuks pole seda sündinud. Kõik ideed muutuvad ajas ning pole määratud täidetud saama.
Sama katuseteema kerkib praegu taas Tartu (uue) kaubamaja puhul. See küsimusi tekitanud ja teatri fuajeest ning madalamaltki vaadeldav näotu ventilatsioonisüsteemide kastistik seal põhjustas erinevaid arvamusi. Asjaolude rahustamiseks lubatud roniviinamarjade istandus kastide katteks pole andnud tulemusi ning skeptikute vaatevinklist poleks meie kliimas andnud juba kavandatust alates.
Nüüd on kaubahärrad oskuslikult leidnud vabanduse, et selle asemel laiendaks me neljandale korrusele kaubanduspindu. Ju on siis need mõned, paari liftiga ligipääsetavad pinnad niivõrd kõrgel ikkagi tulutoovad.
Linnavalitsuse planeerimisosakond on pandud kahvlisse teemal, et annad sõrme, võtab terve käe.
Seetõttu kavandatakse maksimumkõrgus umbes praeguste ventilatsioonikastide lae tasandil. Tulemus ongi etteaimatav. Kaubahärrad võtavad kõik, mis sellest kõrgusest kastina võimalik võtta on. Arhitekt kinnitab aga oma õigust takka ning väidab end brittide maailma ulatusega arhitektuuribürooga Chapman Taylor konsulteerinud olevat.
Ei oska ka arvata, kas neljanda korruse terrassile planeeritud avatud kohvik on parem kui praegune kolmanda korruse oma, mis on enamasti halbade ilmade tõttu suletud. See vaade sealt ülevalt pole vist hurmavam kui Küütri tänava esimesel korrusel, kust vaated on tunduvalt inimeselähedasemad.
Võiks ju arhitektuurselt soovitada, et tehke mõned tornid või arhitektuurne skulptuur sinna katusele, aga linnavalitsus ei saa õigustatult planeeringu kõrgusluba anda, sest nii kui annad sõrme, on tulemuseks selle kõrgusega kast. Arhitektuur on selle kaubakasti kinnisvaraarendaja haridustasemest kauge kaarega mööda käinud.
Playtechi kodanikel, kes muretsevad linna väljanägemise pärast, soovitaks ennekõike vaadata omaenese peakorterit.
See postimajaks kavandatud hoone ehitati küll vaesemal ajal ning seinad laoti siiski kivist. Mis sellest, et Columbia kivist – ajad olid sellised, mitte eriti rikkad. Kavandatud Promenaadi tänava läbimurre läbi toonase kesklinna kaubahalli jäi kahjuks sündimata.
Aga praegune keraamiliste plaatidega kaetud tumm kast südalinnas vääriks enam petitsioone ja viitamist muinsuskaitsele kui kavandatav hotell augutäiteks raekoja taga.
Arutelu kaubamaja neljanda korruse üle toimub linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas 4. septembril.