Vastukaja: selgitus hinnatõusu teemal

Ujumistrenn Aura veekeskuses. Foto: Siim Kumpas

Tartu Postimehes 28. augustil ilmunud artiklis «Tartu veekeskuse hinnatõus pigistab ujumisklubisid» on kohati informatsiooni, mis võib luua eksliku ettekujutuse.

Artiklis on võrreldud tavakülastaja tööpäevahommiku ja ujumisklubi tippaja hinnatõusu. Korrektne olnuks võrrelda mõlemal kas hommikusi või tipptunni aegu.

Toon siinkohal välja mõlemad võrdlused. Kui tavakülastajale tõusis hommikusel ajal hind 13 protsenti, siis ujumisklubidel sel ajal hind ei muutunud üldse.

Tipptunnil maksab aga tavakülastaja Aura veekeskuse ujula külastamise eest 6 eurot, mis on kaks korda rohkem kui klubitegevuses osaleja.

Hinnad ujumisklubidele ei tõuse igal ajal päevast, enamikul tundidest jääb hind võrreldes eelmise hooajaga muutumatuks. Tööpäevadel kell 6.30–15 on endiselt võimalik treenida sama maksumusega, nädalavahetustel aga kogu päeva vältel. Kell 15–17 ning 20–22 suurenes üksikkülastuse maksumus 20 ning kell 17–20 ligi 43 protsenti.

Kui võtta aluseks nädala jooksul kõik tunnid, mil on võimalik veekeskuses treenida – nädalas on Aura ujula avatud 103,5 tundi –, siis puudutab hinnatõus 34 protsenti ajast, mil Aurat on võimalik kasutada. 68,5 tunnil ehk 66 protsendil võimalikust kasutada olevast ajast hind ei muutu. Hind muutub kokku 35 tunnil nädalas: 20 tunnil 20 ja 15 tunnil ligi 43 protsenti.

Kui vaadata kõrvale seda, kui palju tegelikult ühe korra kohta tuleb rohkem raha maksta, siis vastavad summad klubitegevuses osalejal on 0,4 ja 0,9 eurot (ning enamikul ajast null eurot). Tavakülastajale tõusid hinnad 0,5 ja 1 euro võrra.

Siit näeme, et tegelikult on klubitegevuses osalejad saanud soodustust ka hinnatõusu osas – üksikkülastuse maksumus on neil suurenenud vähem kui tavakülastajal.

Hindade diferentseerimine jätab klubidele võimaluse planeerida treeninguid ajale, mil maksumus on soodsam. Alternatiivne variant olnuks ühtlane hinnatõus igal ajal.

Mõeldes just ujumisklubides treenivatele lastele otsustati hinda diferentseerida ja jätta suuremal osal võimalikust kasutusajast hind muutmata. Võrreldes teiste vähegi suuremate ujulatega Tartus (toetudes Tartu Ujumisklubi veebilehel olevale treeningute hinnakirjale) on Aura veekeskuses toimuvad treeningud endiselt soodsaimad.

Võrreldes ujumistreeningute maksumusi Tartus ja Tallinnas näeme, et tartlased maksavad ujumistreeningute eest palju vähem. Kulubaas ujula ülalpidamiseks ei erine linnades aga mitu korda. Toon siinkohal näiteks kursused Kalevi ujumiskoolis. Kalev SPAs toimuvate kursuste eest tuleb maksta 6,1–7,1 eurot kord (8 korra kuutasu 56,8 eurot). Inglise kolledžis toimuvatel kursustel tuleb maksta 4,9–5,7 eurot kord (8 korra kuutasu 45,6 eurot). Treeningute kuutasu ujumiskoolis on 50 eurot.

Kas OÜ Tartu Veekeskus on vähendanud toetust võistlussportlastele – selle kohta järgnev selgitus. Tartu veekeskus ei ole vähendanud toetust võistlussportlastele, vaid täpsustas kriteeriume, mille alusel määratletakse neid, kes on võistlussportlased.

Nagu enamik asju hägustub aegade jooksul, nii oli ka kunagi nimetatud kuukaartide kasutamine läinud kohati ebasihipäraseks.

Meie soov on olnud ja on ka edaspidi toetada kindlaid sportlasi, kes treenivad vastaval tasemel. Soovime edaspidi vältida olukorda, kus Aura spondeeritud kuukaarte jagatakse erinevatel kuudel juhuslikele harrastajatele.

Toon ühe klubi näite: klubile oli eelmisel hooajal eraldatud võistlussportlaste jaoks 50 kaarti, hooaja jooksul kasutas seda 66 õpilast.

See ei viita kuidagi asjaolule, et kasutajad on järjepidevalt ja võistlusspordi tasemel treenijad. Vaadates kuukaartide kasutamise statistikat, siis enamik kuukaardi omanikke treenis kaks-kolm korda nädalas, see on aga harrastaja tase.

Kairit Matto,

Tartu veekeskuse juhataja