/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/09/25/2404360t1hd6c3.jpg)
Kultuuriminister Urve Tiidus allkirjastas täna käskkirja Tartu Kunstnike Liidu (TKL) mittetunnustamise kohta. Neljaleheküljelises käskkirjas on menetluskäik ja põhjendused üksipulgi välja toodud.
Ministeerium jättis Tartu Kunstnike Liidu tunnustamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium on vaadanud uuesti läbi TKLi loomeliiduna tunnustamise taotluse. Liidu poolt esitatud andmete analüüsimisel selgus, et TKLi liikmeskond kattub Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonnaga 45% ulatuses. Põhikirjade võrdlusest selgus, et nende kahe liidu põhikirjalised eesmärgid ja kutseala on sarnased.
Käskkirjas on kirja pandud, et kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi ei ole võimalik tunnustada loomeliitu, mille liikmeskond kattub rohkem kui 40% ulatuses mõne teise tunnustatud loomeliidu omaga. Ega ka liitu, mille põhikirjaline eesmärk ja kutseala ühtib mõne teise samal loomealal tunnustatud loomeliiduga.
Ministeerium ja TKL on oma seisukohti teineteisele selgitanud, viimane kohtumine toimus 25. augustil.
TKLi juhatuse esimees Markus Toompere meenutas käskkirja kommenteerides, et TKLi loomeliiduks registreerimise protsess on kestnud üle kahe ja poole aasta.
«Selle aja jooksul oleme otsinud õigust kohtust ja seda sealt ka saanud - nii halduskohtust kui ringkonnakohtust,» lisas ta. «Paraku muutis ministeerium peale kohtuotsust seadust sellisel moel, mis sihilikult tõkestaks TKLi loomeliiduks registreerimast. Seda tehes kirjutati seadusse sisse palju vastuolulisi ja demokraatlikke printsiipe eiravaid punkte.»
Ühe sellise punktina toob Toompere näiteks asjaolu, et tunnustatud loomeliitudel on oma valdkonnas seadusega kaitstud monopoli staatus, samuti ei tohi mittetunnustatud loomeliidud endid ametlikult loomeliiduks enam nimetada.
«Kogu protsess on meie silmis olnud näide, kuidas õigusriigis asjad käia ei tohiks,» lisas TKLi esimees. «Kultuuriministeerium pole meie silmis enam tõsiselt võetav koostööpartner.»
Mis saab edasi? «TKLi jaoks status quo sisuliselt säilib ja meie edasine suund on liikmete huvidest lähtuv valdkonna praktiku rollile keskendumine,» selgitas ta.