Õpetaja leiab, aga eripedagooge napib

Reiniku kooli värske juht Enn Ööpik sattus olukorda, kus ametisse asudes pidi hakkama enda asemele füüsikaõpetajat otsima. Nüüd on õpetaja olemas ja sai isegi valida, keda võtta. Foto: Kristjan Teedema

Kooliaasta algul suurt õpetajate põuda ei paista. Mart Reiniku koolis füüsikaõpetajana töötanud Enn Ööpik sai suvel kooli ohjad enda kätte ning tekitas seega ise endale mure, kust leida uus inimene füüsikat õpetama. Just reaalainete õpetajaid on ju kõige keerukam leida.

Probleemi aga ei tekkinudki. «Süle ja seljaga neid ju ei tule, aga isegi oli konkurents, kolm inimest kandideerisid,» rääkis Enn Ööpik. Kui keegi kandideerinud ei oleks, saanuks värske direktor osa koormust enda peale võtta, täiskohaga õpetajatööd aga kindlasti teha ei jõudnuks.

Kevadel otsiti Reiniku kooli klassiõpetajat ja eripedagoogi ning nüüd augustis veel kunstiõpetuse õpetajat. Seni on kõik õnnestunud leida ja direktor on valikuga ka rahul, kunstiõpetuse õpetaja kohale kandideeris vaatamata hilisele teadaandmisele isegi viis inimest.

«Õnneks ei ole pidanud matemaatika või inglise keelega siin kokku puutuma,» tõi Ööpik välja raskemini täidetavaid kohti.

Mõned Tartu koolid küll otsivad veel viimasel hetkel töötajaid, näiteks on Veeriku koolil vaja kedagi vene keelt õpetama, üldiselt täituvad linnas aga kohad üsna kiiresti.

Õpetajad sõidavad Tartust

Rõngu keskkooli kodulehel on üleval tööpakkumine poiste kehalise kasvatuse õpetajale ning inglise keele õpetajale. Direktor Hilju Erik kinnitas, et esimene on nüüd olemas, kuid ootamatult raske tundub olevat just inglise keele õpetajat leida.

See ei ole ainult Rõngu probleem, sama spetsialisti otsivad koolid kogu Eestis, nii maal kui ka linnades.

Erik oli positiivselt meelestatud ning arvas, et hiljemalt kuu aja pärast on kindlasti keegi leitud. Senikaua keel õppimata ei jää, tunde annavad teised õpetajad.

Erik ütles ka, et üldiselt on kollektiiv neil väga püsiv ning tänu uuele koolimajale ja moodsale õppekeskkonnale leitakse uued töötajad üldjuhul kiiresti.

«Meil ei ole siiamaani keeruline olnud,» kinnitas ta. «Natuke muret teeb inglise keele õpetaja saamine, see mure on nii meil kui ka naabril Otepää gümnaasiumil. Aga loodan, et saame asjad korda.»

Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste rääkis, et eelmisel nädalal oli tema info järgi maakonnas 19 ametikohta täitmata, praeguseks on see arv kindlasti vähemalt poole võrra vähenenud.

Õpetajad Võsaste sõnul üldjuhul ikka lõpuks leitakse, näiteks otsis pikka aega matemaatikaõpetajat Sillaotsa kool ja õppeaasta alguseks on neil aineõpetaja ilusti olemas. Probleeme on aga eri- ja sotsiaalpedagoogide ning logopeedide leidmisega.

Spetsialistidest puudus

Sellest aastast on koolidel võimalik Rajaleidja keskuste kaudu eripedagoogide teenust sisse osta, aga kas seal töötavaid spetsialiste ka kõigile jagub, ei ole veel teada.

Puhja gümnaasium leidis logopeedi ja direktor Heidi Kiuru sõnul oleks täiskoormusega tööd pakkuda ka eripedagoogile, kuid vaatamata pikkadele otsingutele ei ole teda leitud, isegi huvi pole keegi tundnud.

Teenuse saamise avaldus on nüüd Rajaleidjale esitatud ja loodetavasti sealtkaudu keegi leitakse. «Aga eelmisel nädalal ma helistasin ja sain aru, et neil ei ole veel meile inimest,» rääkis Kiuru.

Kodukandist kedagi leida on üsna ebatõenäoline. Direktor rääkis, et kohapealt on gümnaasiumis inimesi tööl küll, aga nagu maakoolides tavaline, käivad paljud head spetsialistid Puhjas tööl Tartust.

«Nad jaksavad sõita küll, aga mul on need Tartu inimesed poole kohaga ja see ei ole kõige parem variant ei õpetajale ega koolile,» ütles Heidi Kiuru.

Ta lisas, et nii on koolil raske paika panna tunniplaani ja õpetajal ei ole seal päris oma kooli tunnet.