Mõisnike kunstiloomes peitub vabamüürlust

Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) saab vaadata veel 30. augustini näitust «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus». Foto: Margus Ansu

Tartu linnamuuseumis avati mai lõpus näitus «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid», mis muu hulgas selgitab vabamüürlaste tegevuse põhialuseid.

Kunstiajaloolaste tandem, Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži dotsent Epi Tohvri ja Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja Anne Untera, on kokku pannud väljapaneku, mis tõotab uusi teadmisi huvitavate seoste kaudu.

Näitusel on Rutikvere mõisnike Otto Friedrich Pistohlkorsi (1754–1831) ja Otto Friedrich Pistohlkorsi (1781–1843), samanimelise isa ja poja kunstiteoseid ja arhitektuurikavandeid Eesti kunstimuuseumist, vabamüürlusega seotud dokumentide reprosid Eesti ajalooarhiivist ning Eesti ajaloomuuseumis talletatud esemeid vabamüürlastelt.

Vabamüürlased

Suhtumine vabamüürlusesse on olnud aja jooksul erinev ja sageli sugugi mitte soosiv. Nende tegevuses on nähtud vastuolusid ja organisatsiooni on ümbritsenud salapära.

Nüüdse näituse võtmeks on valgustusaadetega seotud ajaloolise vabamüürluse ning arhitektuuri ja kunsti seosed kahe Liivimaa mõisniku näitel. Tohvri ja Untera on välja pannud harrastuskunstnikest meeste loomingut ja ühendanud need vabamüürlike sümbolite raamistikku.

Näitus annab ülevaate Pistohlkorsi elust ja kunstilisest tegevusest, kuid selgitab ka ülemaailmse kinnise vennaskonna, vabamüürlaste tegevuse põhiprintsiipe.

Pistohlkorsid, kes osalesid Peterburi loožide töös, on oma loomingusse peitnud vabamüürluse vaimseid pürgimusi kajastavaid allegoorilisi sümboleid, mis vaatajaile võivad olla üksnes kunstilised detailid, kuid vabamüürlikus kontekstis on neil sügavam tähendus.

Pistohlkors vanem on leidnud vabamüürlusest inspiratsiooni oma mõisale arhitektuurijooniseid tehes ja ka Pistohlkors noorem, kes joonistas ja viljeles maastikumaali, peitis oma töödesse nii mõnegi vabamüürliku sümboli.

Näituse kuraatorid on need sümbolid vaatajale lihtsalt ja selgelt lahti kirjutanud. Veelgi enam, nad on teemale laiema kõlapinna andmiseks vabamüürlikke sümboleid otsinud ka Tartust, kus vabamüürlaste loož asutati 1776. aastal.

19. sajandi alguses oli Tartus mitmeid vabamüürlasi, kes olid tegevad ülikooli juures.

Üks neist oli ülikooli raamatukogu direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852), kes liitus vabamüürlastega ülikooliõpingute ajal Halles.

Näituse kujundus

Näituse on kujundanud Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka OÜ), kes on kujundustöödega muuseumides varemgi silma paistnud. Linnamuuseumi ajutiste näituste väikse ruumi on ta muutnud suureks illusiooniga tõusvast trepist ja kauguses terendavast Rutikvere mõisast.

Lepland on kasutanud esemete eksponeerimisel kujundust, mis taotleb varjatust ja viitab vabamüürlaste sümboliarmastusele, kuid jätab tagaplaanile külastaja soovi mugavalt vaadelda haruldusi, mida kuraatorid on välja toonud. Vabamüürlaste tunnusjuveele, põllesid, särpe jm tuleb piiluda läbi «lukuaugu».

Külastaja, kes loodab leida näitusel teavet vabamüürlaste tegevuse kohta tänapäeval, peab pettuma.

Küll aga on täidetud näituse pealkirjas antud lubadused: näeme ülevaadet kahe vabamüürlaste hulka kuulunud Pistohl­korsi kunstilisest tegevusest. Vaatajale on antud niidiotsad, millest kinni haarates võib hakata harutama seda sümbolite ja traditsioonide võrgustikku.

TÜ klassikalise filoloogia eriala bakalaureuse- ja magistriõppes lõpetanud Jaanika Anderson on aastast 2014 TÜ kunstimuuseumi juhataja ning aastast 2004 samas antiigikogu kuraator.