Ülekaalulised õpikud rõhuvad koolilaste selgi

Tartu Kesklinna kooli raamatukoguhoidja Anne Valdru näitab tänapäevast aabitsat (vasakul), mis kaalub 576 grammi, ja oma kooliaja aabitsat, mille kaal on 307 grammi. Foto: Margus Ansu

Haridusministeerium lubab teema käsile võtta. Suur hulk kooliõpikuid kaalub märksa rohkem, kui haridusministri määrus lubab. Tartu Kesklinna koolis korraldatud proovikaalumisel saadi näiteks aabitsa kaaluks 576 grammi, tohiks aga olla kuni 400.

Kesklinna kooli hoolekogu algatusel pandi kaalule kahe esimese kooliastme õpikuid. Esimese klassi õpikutest oli n-ö ülekaaluline veel matemaatikaõpik ja muusikaõpik.

Samamoodi ületasid kaalupiiri ka mitmed vanemate klasside õpikud või töövihikud.

Haridusministri määrus ütleb, et 1.–3. klassini võib ühe õpiku kaal või mitmeosalise õpiku kogukaal olla kuni 400 grammi. 4.–6. klassini võib õpiku kogukaal olla 450 grammi. 7.–9. klassi õpiku kogukaal võib olla kuni 500 grammi.

Kesklinna koolis algatas õpikute kaalumise hoolekogu esimees Kalle Kulbok, osalesid veel raamatukoguhoidja Anne Valdru, pikapäevarühma kasvataja Taime Põld ja majandusjuhataja Olev Raudjärv.

Läinud nädalal  hoolekogu liikmetele saadetud infokirjas märgib kooli direktor Kersti Vilson, et mitu muusikaõpikut mahtus küll kaalunormi piiresse, kuid aine mahtu arvestades tundusid ometi liiga mahukad, värvipiltidega olid üle paisutatud ka töövihikud, mis formaalselt kaalunõudeid ei rikkunud.

Postimehega rääkides ütles Vilson, et õppevahendite valimine on õpetajate vabadus, kuid vaevalt keegi seda õpikute kaalust lähtudes teeb.

«Õpetajad valivad ikka sisu järgi, ma ei ole kuulnud, et keegi ütleks, et mine küsi kirjastusest, kui palju see või teine kaalub,» täiendas Põld.

Raske koorem kanda

Võiks ju mõelda, et mis siis, kui õpik kaalub mõnikümmend grammi rohkem või vähem. Kuid küsimus on laiemalt laste koolikoti raskuses. Kolmanda klassini on piiriks kolm kilo, neljandast kuuenda klassini 3,5 ja põhikooli viimasel kolmel aastal 4,5 kilo. Nii on sätestatud sotsiaalministri määruses.

«Kui õpikud ületavad kaalu, leiab kindlasti nädalas päeva, mil ei ole võimalik koolikotti nii pakkida, et see normi piiresse mahub,» ütles Kulbok. Ta lisas, et pidevast raske koolikoti kandmisest võivad tulla rühiprobleemid.

Õpikute kaaluprobleem ei ole asjaosalistele uus. Ajakohane ministri määrus pärineb 2010. aastast, aga samasugused kaalunormid kehtisid ka enne seda.

Mullu kevadel juhtisid Tartu koolijuhtide ühendus ja koolide hoolekogud sellele haridusministeeriumi tähelepanu muude õppekirjandusega seotud küsimuste kõrval.

Kulbok jätkas, et õppekirjanduse on kontrollimatult kalliks teinud see, et töövihikud on justkui värvilised pildiraamatud. «Riik eraldab õppekirjanduse ostmiseks koolidele 7,5 miljonit eurot, pea kolmveerand sellest rahast läheb töövihikute ostmiseks. Töövihik maksab küll poole õpiku hinnast, aga õpik on korduvkasutatav,» nentis ta.

Ministeeriumi vastus sisaldas muu hulgas lauset, et seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega võtab riik senisest suurema vastutuse kvaliteetse õppekirjanduse olemasolu eest. Teiseks oli selles lubadus kasutada ettepanekuid läbirääkimistel õppekirjanduse väljaandjatega.

Mitmed ülekaalulised õpikud ja töövihikud on Avita kirjastuse välja antud. Paraku ei õnnestunud kirjastuselt kommentaare saada, nagu jäi teemat käsitledes nendeta ka rahvusringhääling.

Kirjastuse Koolibri turundusjuht Maire Tänna ütles, et loomulikult kirjastajad jälgivad kaalu- ja mahupiiranguid. Samas tuleb lähtuda õppekavast, kergemat paberit valides tuleb silmas pidada, et see oleks sobilik värvipiltide trükkimiseks. Koolid eelistavad, et õpikud oleks kõvade kaantega.

Tänna selgitas, et kirjastajatel on võimalik valmis raamatu kaal enne trükki välja arvutada üsna täpselt, nõnda ei ole ülekaal üllatus, aga sellel on omad põhjused.

Rohked illustratsioonid on õpikutes ja töövihikutes selleks, et lapsel oleks tore õppida, lisas ta.

Eesti haridussüsteem on rikas regulatsioonide poolest, mis on välja antud, kuid mille täitmist keegi väga ei kontrolli, kuni asja suure kella külge ei panda.

«Tahaks ka teada, miks see nii on,» sõnas Kulbok.

Õpikute kaalu teema liigitub nende hulka.

Digipööre tulekul

«Ega see ei ole päris nii, et määruse täitmine ei ole oluline,» ütles haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets. «Küll aga on see valdkond, kus koolidele on antud suur vabadus valida, mida nad täpselt  endale õpikuteks ostavad, ja kirjastajad saavad vabalt turul pakkuda. Koolikottide raskus on kahetsusväärselt olnud väiksema tähelepanu all.»

Laidmets rääkis, et koolikottides võib peale raskete õpikute olla ka muud ja nii on ministeeriumis küpsenud plaan võtta õpilased appi ja selgitada välja, kui palju tegelikult laste koolikotid kaaluvad, sest hoolimata regulatsioonidest pole see valdkond põhjalikku tähelepanu saanud, kuid nüüd kavatseb ministeerium sellega tõsiselt tegelema hakata.

«Teine küsimus, oleme valmistamas ette digipööret, et suur osa õppematerjalist oleks portaalis, kuhu õpetajad saaksid ligi, ja siis kaoks vajadus tassida iga päev kaasas suurt hulka õppevahendeid,» ütles  Laidmets. «Mõnes mõttes võib öelda, et asi on natuke kontrolli alt väljunud, ja selles mõttes on kodanike tähelepanu juhtimine õige. Olulisem on meie jaoks olnud vaadata, mis on õpikute sisu. Mida me kindlasti ei taha, on see, et riik võtaks õpikute kirjastamise enda peale. Tegelikult on see sisulise poole pealt kenasti toiminud.»

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et linn koolipidajana õppekirjanduse valikusse ei sekku, see on koolide vabadus. Kuid tema meelest on koolidel mõndagi teha, kuni läbimõtlemiseni, kas tänapäeval peab kõik olema paberil ja koolikotis.

«Mõned koolid on üldse loobunud töövihikutest. Tuleks mõelda, mida kool saaks ise teha, et muuta koolikott kergemaks. E-keskkond võib olla lahendus,» ütles Raave.  «Kui vaatad töövihikuid, mis tegelikult on ühekordseks kasutamiseks, siis ei ole mõtet neid väga kapitaalsetena teha.»

Kas teate?

Tehnilised nõuded

1.–3. klassi õpikud peavad vastama järgmistele nõuetele:

• põhiteksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 14 punkti ja teksti reavahe vähemalt 4 punkti;

• aabitsa teksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 16 punkti ja teksti reavahe vähemalt 10 punkti;

• ühe õpiku kaal või mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 400 grammi.

4.–6. klassi õpikud peavad vastama järgmistele nõuetele:

• põhiteksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 12 punkti ja teksti reavahe vähemalt 2 punkti;

• õpiku kogukaal võib olla kuni 450 grammi.

7.–9. klassi õpiku kogukaal võib olla kuni 500 grammi.

Õppekirjandus trükitakse katmata või kaetud mati pinnaga paberile, mille kaal on 70–80 g/m2, I kooliastme õppekirjanduse puhul 80–100 g/m2.

Väljavõte haridusministri määrusest