Arheoloogid uurivad vana kaubamaja ala

Vana kaubamaja kvartalis on arheoloogid välja puhastanud 18. sajandi majade jäänuseid. Foto: Kristjan Teedema

Tartu vana kaubamaja kvartalis on arheoloogid püstitanud kaks rohelist telki, mille all käivad väljakaevamised. Arheoloog Rünno Vis­saku selgitusel on leitud 18. sajandist pärit hoonete alumisi palke ja üksikuid leide, mis pärinevad 16. sajandist.

«Siin on küll sellel kohal omapära,» rääkis Vissak. «See on 18. sajandist eeslinn, millel on vaese rahva elukeskkonna tunnused. Linnast ei leia nahkjalatseid, mis on umbes nagu pastlad, aga puutallaga. Siit tulevad sellised imelikud välja. Jätab vaese aguli mulje. See elukeskkond oli hõre. Ühest kohast saame ehitise kätte, siis on pikalt tühja maad.»

Materjal on hoopis teise iseloomuga, kui leiti teisel pool Riia tänavat uue kaubamaja ehitustandrilt. Vissak selgitas, et sealne ala oli kõrgem ja sinna laines eeslinn varem, kuna vana kaubamaja ala oli madal ja soine. Eluasemed rajati omal ajal sama hästi kui turbakihi peale.

Selles piirkonnas oli mitu suurt tiiki ja need tõmbasid vee ära, et üldse oleks võimalik tegutseda ja elada, rääkis Vissak. «Vilets elu võrreldes teisel pool praegust Riia tänavat olnud piirkonnaga,» lisas ta. «Soov siiapoole laieneda tekkis siis, kui sealpool olid kõik krundid välja mõõdetud.»

Tartu tarbijate kooperatiivi juht Tarmo Punger selgitas, et arheoloogilises plaanis jaguneb kaubamaja kvartal, kuhu ehitatakse uus kaubanduskeskus, kolmeks.

Vana kaubamaja hoone ala ja selle kõrvale süvistatud parkla ala on nõukogude perioodil nii läbi kaevatud, et sealt pole midagi leida. Soola-Turu risti piirkonnas oli väga madal maa, ka seal pole tõenäoliselt palju midagi. See ala jääb välja ka Tartu arheoloogilisest miljööpiirkonnast.

Tähtsaim ala on ülemine osa endise kaubamaja parkla alusest.

Vissak täiendas, et praeguse mulje järgi on väljaspool arheoloogilise miljööala piiri umbes samasugune pilt nagu kõrgemal.

Lahti kaevamata on veel umbes 2000 ruutmeetrit, tööd jagub ilmselt mitmeks kuuks.