Tartu veekeskuse hinnatõus pigistab ujumisklubisid

Aura veekeskuse eelmise majandusaasta kasum oli 236 963 eurot. Veekeskuse juhataja Kairit Matto sõnul on suur osa sellest läinud parandustöödeks. Foto: SCANPIX

Möödunud aastal ligi veerand miljonit eurot kasumit teeninud, linnale kuuluv Aura veekeskus surub uutesse lepingutesse hindu ja tingimusi, mis Tartu ujumisklubide hinnangul on suuresti põhjendamata.

Tavaklientidele hakkas Aura veekeskuse uus hinnakiri kehtima 1. augustist. Kui varem maksis basseinipilet tööpäeva hommikul 4 eurot, siis nüüd on see 4.50. Seega hinnatõus 13 protsenti.

Sootuks valusamalt tabas aga Aura hinnatõus Tartu ujumisklubisid. Näiteks kõige nõutumal treeninguajal ehk kella viiest kaheksani peab iga ujumistrennis käiv laps maksma korra eest kolm eurot ehk senisest 43 protsenti kallimat hinda.

MTÜ Ujumise Spordiklubi juhataja Kaja Haljaste ütles, et ei tahtnud algul Aura pakutud hindu uskudagi. «See on ebanormaalne. Need on košmaarsed treeninguhinnad,» lausus ta. Haljaste polnud eilseks veel Auraga uut lepingut sõlminud.

Toetus vähemaks

Samuti vähendas Aura veekeskus toetust ka võistlusportlastele, kes treenivad nädalas 5-6 korda. Võrreldes eelmise aastaga saab soodsama hinnaga treenida 60 protsenti vähem lapsi ja kui toetuseta jäänud lapsed tahavad neli kuni kuus korda nädalas edasi treenida, peavad nad basseini kasutamise eest maksma 60–90 eurot kuus, lisaks veel treeneritasud.

MTÜ Tartu Ujumisklubi juhataja Janno Jürgensoni sõnul ongi ujumisklubide peamine mure spordirühmade toetuse vähenemine. «Letihinnaga treenides ei jõua seda keegi kinni maksta,» lausus ta. Jürgenson tõdes, et ülejäänud spordialad saavad majandada ennast linna spordibaasides, kuid ujujad on jäänud hammasrataste vahele.

Nii Jürgenson kui Haljaste tuletasid meelde, et Aura veekeskus ehitati mõttega, et ujumissport saaks Tartu linnas jalad alla ning poole ehitusrahast andis tookord Eesti olümpiakomitee. «Nüüd on see aga ära ununenud. Nõukogu läheb seda teed, et see oleks puhtalt linnale rahateenimise baas,» ütles Jürgenson. Ta tõdes, et ujumisspordi jätkusuutlikkus on sattunud küsimärgi alla.

«Kui linna poliitikud ütlevad, et noortesport on Tartu linna prioriteet ning laste ujumisoskus hädavajalik, siis mind paneb see trall Aura kui äriühingu ümber kulmu kergitama,» lisas Haljaste. Ta tuletas meelde, et poliitikute sõnad ja teod võiks kokku käia. «Aga ju see on nende arvamus laste ujumisoskusest ja nende tervisest.»

Aura veekeskus valmis 2001. aastal ning siis anti see volikogu otsusega linna loodud äriühingule ühe krooni eest aastas rendile. Nüüd küsib linn Aura eest renditasu 10 000 eurot kuus, millele lisandub veel käibemaks.   

Kiri linnale

Aura juhataja Kairit Matto põhjendas hinnatõusu suurenenud kuludega. Võrreldes 2011. aastaga on põhikulud kasvanud 19 ning personali- ja üldkulud 24 protsenti.

«Teiseks oluliseks põhjuseks on ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse ja teenuste kvaliteedi tagamine ning investeerimisvõimekuse säilitamine,» ütles ta.

Aura nõukogu esimees Triin Anette Kaasik ütles uusi hindu ja tingimusi kommenteerides, et neil oli valida, kas tõsta kõiki hindu ühepalju või diferentseerida ajaliselt.

«Kuna me oleme ka tavakülastajatel olnud negatiivses mõttes hambus, et peale tööpäeva enam ei mahu Aurasse, läksime hindade diferentseerimise teed. Et võimalikult palju ujumisklubide treenijaid suunata varasematesse aegadesse ja nädalavahetusse,» rääkis ta.

Kaasiku sõnul on viimastel aastatel kõikide spordibaaside hinnad tõusnud.

«Paraku oli sunnitud Aura nüüd sama tegema. Tagantjärele ongi kurb öelda, et viimased aastad on jäänud hinnad tõstmata,» lausus ta. «Paraku me elame turumajanduslikus olukorras ja iga sportlane või tema vanemad peavad ka omaosalust kandma.»

Eelmisel nädalal saatsid mõlemad Tartu ujumisklubid koos Eesti ujumisliiduga Tartu abilinnapeale Tiia Teppanile kirja, kus paluvad hinnatõusu leevendamiseks toetust, kuid eilseks polnud linnalt veel vastust tulnud.