Anne kanali ääres käib purjutamine
21. juuli 2010, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu mullu, on ka sel aastal Anne kanali supluskohas palju avaliku korra rikkumisi. Enamasti tuleb rannavalvuritel korrale kutsuda napsutajaid.
G4S Eesti Lõuna piirkonna rannavalve juhi Teet Lille sõnul tuleneb sage avaliku korra rikkumine Anne kanali ääres magalarajooni ning suuremate teede lähedusest – Anne kanal on kui läbikäiguhoov.
«Inimesed tulevad siia ja veedavad aega ning tihti joovad ka alkoholi,» nentis Lill.
Ta lisas, et Emajõe ääres rikutakse avalikku korda üksikjuhtudel, seal käivad inimesed pigem puhkamas kui purjutamas.
Õnnetuste ennetamine
Anne kanali ääres puhanud Merike Küla siin alkoholi tarbimisest hästi ei arva. «Olge kained ja mõistlikud. Nautige suve,» soovitas ta.
Suvitaja Kairi Kollom rannas purjutamist väga pahaks ei pane. «Panevad Bocki ja kangemat,» iseloomustas ta kanaliäärset seltskonda ja lisas, et samas on aegade algusest peale nii tehtud.
Aktiivne rannaline, keemiatudeng Taavi Ivan märkis viimase uppumislaine kohta, et inimesed on hoolimatud ega kalkuleeri selge peaga või on üldse purjus.
Ivani arvates on õige, et reklaami vahendusel propageeritakse veeohutust, aga iga inimene peaks ikkagi ise enda eest hoolitsema.
«Purjutamine on ju riskikäitumine,» ütles Ivan. «Kui inimene joob, on seda suurem võimalus, et ta on hulljulge ja teeb lollusi.»
Teet Lille sõnul vetelpäästja töö ongi õnnetuste ennetamine. Saatuslike veeõnnetuste põhjustajaks peab ta joovet, tundmatus kohas ujuma minekut, kehva ujumisoskust, kummist ujumisvahendite (ujumismadratsid jms) kasutamist ning laste järelevalveta jätmist.
Lille sõnul raskendab nende tööd paljuski ka seaduste puudulikkus. Tema arvates on halvasti reguleeritud, kui vanalt võib üksinda ujumas käia ja kui vana peab olema noore rannalise saatja. «Kui randa tuleb ikkagi põlvepikkune laps ja tema saatja on temast ainult pea jagu pikem, siis me saadame nad loomulikult kohe tagasi,» ütles Lill.
Lille tööd raskendab ka ujujate kätetöö veeteede liiklusmärkide kallal. Nimelt algab vetelpäästja tööpäev tihti poide tagaotsimisega kõrkjatest ning märkide õigele kohale tagasi panemisega. Ta tõi paralleeli, et keegi ei ela ju maanteel «Stopp»-märgi küljes, mispärast peaks siis keegi ujudes poide otsas kõõluma ja neid vee alla tõmbama.
Ohutuskampaania
Lille hinnangul tuleb enamik rannakülastajaid suve nautima ja sportima, kuid ikka tuleb ette neid, kes ei saa reeglitest aru ja satuvad õnnetustesse.
Lill peab tänuväärseks, et riik käivitas tänavu televisioonis kampaania veeohutuse teadvustamiseks. Ta paneb kõigile südamele, et nii nagu alkohol ja autorool, ei kuulu ka alkohol ja vesi omavahel kokku.
Siim Mihailov on Tartu Postimehe praktikant.
kas teate
Korrarikkumised
• Juunis oli Anne kanali ääres 448 avaliku korra rikkumist. 90% juhtudest oli alkoholi joomine ja joobnuna rannas viibimine. Kainenema toimetati kaks inimest.
• Juulis oli seal eilseks registreeritud 347 avaliku korra rikkumist, kainenema oli viidud kolm inimest.
• Emajõe randades rikuvad puhkajad korda väga harva.