Toomemäel ajaloomuuseumis on esimest korda pandud kokku ulatuslik näitus kunagise rektori G. F. Parroti füüsikainstrumentidest, mis olid tol ajal teaduse tipptase ning millest mõned töötavad edukalt veel tänapäevalgi.
Rektori labor innustab loodust mõistma
26. august 2014, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor ja näituse kuraator Lea Leppik rääkis, et Parrotist räägitakse meil üldjuhul ikka kui rektorist ning temast kui teadlasest teab üldsus vähem. Ometi pani ülikoolis üle 20 aasta füüsikaprofessorina õpetanud mees siin kokku väga esindusliku füüsikalabori, kus töötas ise – teda huvitas eriti elekter – ning lasi ka oma tudengitel õppida ja katsetada.
Just sellesama labori sisu ongi «Looduse mõistmise kunsti» näitusel näha ning kapid on aparaatide ja laboriseadmetega sisustatud just Parroti loogika järgi, nii nagu ta ise sel ajal füüsikat ja maailma nägi. Lisaks on välja pandud mitu lauatäit instrumente, mida võib täiesti ilma valgete kinnasteta katsuda ja ise füüsikakatseid teha.
Kaks näitust
Leppiku sõnul on muuseumil alles suur osa Parroti kasutatud vahenditest, kuigi palju on ka kaduma läinud. Esiteks kasutati vananenud aparaate algul puhtpragmaatiliselt ära varuosadena ning läks aega, enne kui nende väärtust tunnetati. Ka sai üht-teist hukka kunagises peahoone põlengus.
Olemasolev komplekt näitab aga väga hästi kõiki kunagise rektori huvialasid ning selleaegsetes inimestes põnevust tekitanud teemasid.
Muuseumitöötajad ise on eriti õnnelikud näitusel näha oleva päikesemikroskoobi leidmise üle. Seda aparaati kasutati näiteks väikestest esemetest suurendatud pildi seinale näitamiseks ning tegelikult ei olnud see otseselt kadunud. «Muuseumis on vahel nii, et ese on nimekirjas ja seisab riiulis, aga keegi pole teda kunagi «vaadanud»,» rääkis Leppik.
Päikesemikroskoop oli just niimoodi aastaid oodanud, et keegi leiaks ta laborisisustuse nimekirjast üles ja oskaks lõpuks Parrotiga seostada.
Omad meistrid
Parroti laboris näha olev Papini katel, autoklaavi eelkäija, mis muide tänini peaks töökorras olema, võiks tegelikult olla paar korrust madalamal, hoopis teise näituse vitriinis. Seal avatakse samuti täna «Valmistatud Tartus», kus on näha siin tegutsenud teadlaste välja mõeldud ja kohalike meistrite valmis tehtud aparaate ja instrumente.
Üks näituse kuraatoritest Janet Laidla rääkis, et ülikooli juures on peaaegu alati tegutsenud meistrid ja töökoda, kus teadlaste soovitud esemed valmis tehti. Sageli polnud need midagi väga originaalset: välismaal oldi samasugust asja nähtud, seda oleks saanud isegi tellida, aga siin järele teha oli tunduvalt odavam.
Pealegi sai siinsel meistril lasta teha vahendi just sellise, nagu oli teadlasel parajasti vaja, kuid kataloogikaup, nagu ka tänapäeval, ei pruukinud olla päris see, mida täpselt taheti.
Näitusel on väljas selliseidki asju, mida siin tehti ja mujale maailma laiali saadeti. Näiteks on näha seismograaf, mille algne tööpõhimõte tuli Venemaalt, kuid Johann Vilip täiendas seda ning eelmise sajandi alguses saadeti neid siitsamast Tartust maavärinate registreerimiseks 22 sihtkohta viiel kontinendil.
Näituse kokkupaneku üks põhjus on eile alanud 33. teadusinstrumentide sümpoosion, Tartusse on kokku tulnud üle 60 teadusajaloo eksperdi üle maailma.
Teadusinstrumentide komisjoni sümpoosionid toimuvad igal aastal ning eestvedajaks valitakse koht, kus on olulised teadusinstrumentide kollektsioonid või uurimis- ja õpetamiskeskused.
Kuuel päeval külastatakse nii muuseumikogusid kui peetakse ettekandeid.
Eestiga seoses tuleb juttu näiteks maailmakuulsast Fraunhoferi teleskoobist ja kosmosetehnoloogia kalibreerimiseks valmistatud vaakummonokromaatoritest.
«Mõõtmise kunst»
• Tartu ülikooli ajaloomuuseumi kahe uue näituse avamine Toomemäel täna kell 12–14.
• Avatakse vanast füüsikahoonest toodud Foucault’ pendel, G. F. Parrot tutvustab oma taasavatud kabinetti, Hullu Teadlase ja tema assistentide juhendamisel on avatud töötoad ja tehakse eksperimente.
• «Valmistatud Tartus» jääb avatuks aasta lõpuni, «Looduse mõistmise kunsti» saab vaatamas käia 2015. aasta septembrini.