Seoses Piirissaarel toimuva võimukriisiga on taas kerkinud üles Piirissaare küsimus. Oma arvamuse avaldas 22. augusti Tartu Postimehes ka ajalehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre.
Lugeja kiri: Piirissaart ei tohi jätta omapead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema idee on Piirissaar eraldiseisva vallana kaotada ning liita Tartu linnaga. Sarnaseid ideid on välja pakutud varemgi, küll on Piirissaart sokutatud Kallaste linna, küll Meeksi või Võnnu valla osaks. Esimese iseseisvusperioodi jooksul oligi saar Meeksi valla koosseisus. Siis elas Piirissaarel ligi 1500 inimest.
Mis on Piirissaare probleemiks? Nii väikese kogukonnaga vallal polegi kompetentseid vallajuhte varnast võtta. Filimon Kuznetsov on saart juhtinud päris pika perioodi vältel. Rohkemaks ei jätkunud enam jaksu. Vaja oleks nooremaid.
Pärast Maria Korotkova tagasiastumist toodi saarele uus nägu – Siim Avi. Ent paraku jäi ka Avi aeg lühikeseks – 2013. aasta valimistel tuli üllatuslikult võimule Keskerakond. Volikogu esimeheks sai tundmatu Fjodor Korotkov, kes elab hoopiski Tallinnas. Volikogu keskfraktsioon valis uueks vallavanemaks Jelena Umbleja. Sellest hetkest on asjad allamäge läinud.
Nendest probleemidest, mis Umbleja valitsusajal on tekkinud, kirjutab oma artiklis «Kaupluse kadumisest puhkes Piirissaarel võimutüli» Vilja Kohler (TPM, 22.8). Küll lühidalt, aga enamik tüliõuntest on seal siiski üles loetud. Vett ei ole, pood on kinni, vallal on raha otsa ...
Mis oleks saarvallale parim lahendus? Võib-olla tuleks tõesti kaaluda ühinemist Tartuga. Ülikoolilinnal ressursse jagub.
Piirissaar on niivõrd eriline paik. Aga osa kohalike mõtteviis viib saart järjest enam hukatuse poole. Turistid pole oodatud, aga vabandage väga, kohalike umbkeelsed järeltulijad lagastavad saart palju rohkem kui ontlikud Eesti pensionärid. Ei huvita neid kohalik kultuuritraditsioon, sibulakasvatus, kalapüük ega loodus.
Aga just kultuur ja loodus on Piirissaarel tõesti väga erilised. Praeguse elu jätkudes kaovad sibulapeenrad, põlevad maha vanad puithooned, surnuaiad kasvavad kinni ja konnaparadiisist võib vaid und näha.
Jutt, et Piirissaar tuleks parem omaette jätta, unustage ära. Ei tohi!
Tegusaid inimesi on vaja. Inimesi, kes tegeleksid ettevõtlusega: püüaksid kala ja kasvataksid sibulaid. Ja oskaksid seda kõike ka turustada, reklaamida.
Vaja oleks majutusasutust, kultuurimaja. Poodi! Ainuke Eesti vald, kus pole oma poodi. Nii surevad need viimased 40 inimest ka nälga ära ja ongi kõik. Läbi.
Ärgem laskem Piirissaarel vaikselt hääbuda!
Karl Pütsepp