Linn plaanib puhastada Peetri ja Supilinna tiigi

Rohtukasvanud Peetrituru tiik võib puhtaks saada. Foto: Kalev Saar

Umbe kasvanud tiigid Supilinnas ja Peetri turu juures on häbiplekiks, kuid nüüd on linn taotlemas toetusraha, et need ära puhastada.

Mõlemad tiigid on jõudsalt kinni kasvanud ja näiteks Peetri turu tiigi naabrid on nimetanud seda haisvaks mülkaks, kus vett on juba raske näha.

Linnavolinik Ants Kask on selle tiigi pärast ka pikalt võitlust pidanud.

Nüüd küsib Tartu linn keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammist toetust selle tiigi puhastamiseks.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak lausus, et projekt on valmis, kuid samal ajal taotluse menetlemisega tuleb seda üle vaadata ja kohendada.

Peetrituru tiik puhastatakse mudast ja korrastatakse nõlvad. Haak ütles, et tiik on pinnaveetoitega, sel pole läbivoolu ja nii koguneb sinna ajapikku sodi. Seega mõne aja möödudes tuleb paratamatult puhastamist korrata. See ei ole püsiva mõjuga.

Niisamuti toimetatakse Haage ja Rahinge paisjärvega.

Linn on töö eelarveks rehkendanud 53 795 eurot.

Samast programmist küsib linn raha Supilinna tiigi puhastamise projekti koostamiseks.

Linn märgib, et Supilinna tiik on mitmesuguste kahepaiksete oluline elupaik ning osa Emajõe rohekoridori ökoloogilisest võrgustikust.

Rein Haak ütles, et see tiik on eeskätt maastikukujunduse element, sel ei ole muud otstarvet. Arvestades aga aktiivset elu Tähtvere spordipargis ja uute majade ehitust tiigi vahetusse naabrusse oleks tema meelest otstarbekas tiik puhastada.

Kuidas sobib aga kavandatav puhastamine haruldasele järvekonnale, kes selles tiigis väidetavalt elunevat? «Need on pattu teinud konnad, muteerunud,» kostis Haak vastuseks.

Tõsisemalt kõlab aga vastus, et juttudele sellest tiigist kui järvekonna elupaigast ei ole vundamenti loodud.

Tartu keskkonnateenistuse peaspetsialist Helve Arukask ütles, et tema ei tea, et kõnealust konna seal elaks.

Supilinna tiigi puhastamise projekteerimise hinnaks on linn arvestanud 21 000 eurot.