Majanduslanguse ja tiheneva konkurentsi tingimustes uurivad paljud enne loomakliinikusse tulekut teenuste ja protseduuride hindu.
Janne Orro: odav ja kallis – mis neil vahet?
Väga paljude protseduuride hindu ei saa otseselt võrrelda, sest loomad ja neile osutatavad teenused võivad olla erinevad. Teatud nn standardprotseduuride ja rutiinse-te operatsioonide puhul saab hindu võrrelda küll. Tulemused võivad üllatada, sest loomakliinikute hinnakiri on väga erinev.
Mõnes kliinikus maksab kassi steriliseerimine 1200 krooni, mõnes 800 ja sooduskampaania ajal isegi 400-500 krooni. Miks see nii on? Kas kallim kliinik küsib loomaomaniku teadmatusele või enda väga heale mainele rõhudes lihtsalt rohkem raha? Või on erineva hinnaga protseduuridel ikka mingi vahe ka? Üritan neile sageli esitatud küsimustele vastata.
Esiteks mõjutab protseduuri hinda narkoos ja valutustamine. On olemas väga odavaid, keskmise hinnaga ja kalleid narkoosivahendeid. Selge see, et odava operatsiooni pakkuja kasutab kõige odavamaid.
Kas kallim on tingimata parem? Tihti on küll, sest kallimal ravimil peab olema eeliseid, muidu keegi ju neid ei kasutaks.
Uuemaid või ka lihtsalt kallimaid vahendeid pruukides on paremini tagatud looma ohutus, valutustamine ja kiirem ärkamine. Väga odava operatsiooni pakkuja ei pruugi kasutada piisavalt ohutut valuvaigistit, sest see lihtsalt ei mahu madala hinna sisse.
Rääkimata mõnepäevasest valuvaigistikuurist, mis looma tarvis koju kaasa antakse. Looma heaolu silmas pidades on need olulised nüansid.
Teiseks on tähtis operatsioonitoa olemasolu ja puhtus, instrumentide steriilsus ja kasutatavad materjalid. Operatsiooni kavandav klient võiks paluda kliinikus näha opituba. Loomulikult ei lubata sinna spetsiaalse riietuse ja jalatsiteta, kuid nii mõneski hästivarustatud kliinikus on opitoa uksel aken või on võimalik vaadata fotosid.
Oma üllatuseks võib huviline avastada, et mõnes kliinikus ei olegi operatsioonituba, näiteks kassi steriliseerides tõmmatakse lihtsalt vastuvõturuumi ja improviseeritud opilaua vahele kardin.
Üliodavat hinda pakkudes tuleb hoida kokku igalt võimalikult kulutajalt, kaasa arvatud steriilsed rõivad ja muud materjalid. Kassi steriliseerimine on aga kõhuõõnesisene operatsioon, mis heade tavade ja kas või terve mõistuse seisukohalt nõuab teatud tingimusi.
Kallim kliinik on kulutanud operatsioonitoa ja selle puhtuse ning kasutatavate materjalide peale märkimisväärselt palju raha ning midagi ei ole teha, see kajastub ka hindades.
Võib ju küsida, et mis vahet seal on, kass sai lõigatud ja midagi halba ei juhtunud.
Kui iga operatsiooni eel ei steriliseerita instrumente kuumkapis või autoklaavis, võib teatud nakkushaigusi kanda ühelt loomalt teisele, eelkõige kasside viirushaigusi, samuti pole välistatud haavainfektsioonid.
Ohte ette nähes antakse madalama standardiga kliinikus täiesti tervele loomale antibiootikume n-ö igaks juhuks lühikese, paari-kolmepäevase kuurina.
Ühe looma seisukohalt pole see teab mis probleem, üldisemat pilti vaadates ei ole aga kindlasti tegu antibiootikumide mõistliku kasutamisega.
Nii inim- kui ka veterinaarmeditsiinis kehtib põhimõte vältida ja vähendada üha laiemalt levivat mikroobide tundetust antibiootikumide suhtes. Steriilsetes tingimustes tehtud operatsiooni järel ei ole rutiinseks antibiootikumide kasutamiseks vajadust. Pealegi ei aita antibiootikumid viiruste levikut tõkestada.
Kõrgem hind võib sisaldada ka haava lakkumise ärahoidmiseks vajalikku kraed, koju kaasa antavat valuvaigistit ja tihtipeale väikest lohutuskingitust.
Loomaarstiteenus on eraettevõtlus, majandusreeglid kehtivad ka meile. Tuleb maksta makse, üüri, palka, tasuda kommunaalteenuste eest jms.
Kui mõni loomakliinik saab pakkuda teistest kordi madalamaid hindu, võib olla nii, et teatud protseduuride hindu hoitakse madalal millegi muu arvelt – seega peavad muud teenused olema kallimad või tööjõu- ning muud kulud väga väikesed, muidu ei saaks samasugustes tingimustes kliinikute hinnakiri väga palju erineda.