/nginx/o/2010/07/18/404523t1h33f4.jpg)
Päeva pargi vaidlusel ei näe lõppu paistvat: linn plaanis karlovlaste toetusel jätta suurema osa pargist haljasalaks, kuid parki majade ehitamist kavandanud maaomanikud kaebasid linna kohtusse ning võitsid esimeses astmes.
Maaomanikud tahavad maju, karlovlased parki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mida te ise teeksite, kui oleksite kalli raha eest ostnud maad teadmisega, et saate sinna kortereid ehitada, kuid järsku keelatakse ehitamine ära, sest keegi tahab seal oma koeri pissitada?» küsib OÜ Marteburg omanik Mart Avarmaa vastuseks küsimusele, miks ta linna vastu kohtusse läks.
Pikk vaidlus
Vaidlus kesklinna piirile jääva Päeva, Tähe ja Pargi tänava vahelise haljasala üle on olnud tuline ligi paar aastat. Linna üldplaneeringu järgi võinuks pargi enamjaolt hoonestada. Karlovlased aga kogusid ligi 1000 allkirja, et toetada pargi säilimist suuremas osas üldkasutatava haljasalana.
Linn asus karlovlaste poolele ning määras linna üldplaneeringu teemaplaneeringus «Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused» ligi poole sealsest haljastusest pargiks.
Seetõttu võinuks Merko Tartu oma krundil piiratud mahus ehitada, Marteburgile jäi kinnistust väga väike ehitusvõimalusega osa ning eraisik Silver-Lello Jõks ei tohtinuks üldse oma maatükki hoonestada.
Uus piirang pahandas maaomanikke ja kui teemaplaneering tänavu veebruaris jõustus, kaebasid kõik kolm krundiomanikku linna kohtusse taotlusega tühistada teemaplaneering neile kuuluvate kinnistute osas. Marteburg ja Jõks võitsidki esimese astme halduskohtus.
Linn pole alla andnud
«Eestis ei saada veel sellest aru, mis on avalik huvi ja mis ärihuvi,» ütles Tartu linna planeeringutalituse juhataja Indrek Ranniku, kelle sõnul planeerimisseadus rõhutab küll avaliku huvi arvestamise prioriteetsust otsuste tegemisel.
Kuid avalik huvi on määratlemata ning seadus jätab tõlgendusruumi selles, millise planeeringuga saab avalik huvi maatüki puhul õigusliku aluse.
Linna juristi Hille Teetsovi sõnul ei kavatse linn taanduda ning kaebab kohtuotsuse edasi. Merko Tartuga aga alustab linn firma ettepanekul läbirääkimisi, et leida kohtuväline lahend enne järgmist istungit, mille kohus sügisesse lükkas.
«Miks sellist tüliõuna keset linna hoida?» küsis Merko Tartu juht Margus Kull. «Võiks ju mõistliku kokkuleppeni jõuda.»
Kuna Merko võib teemaplaneeringu järgi niikuinii oma maatükile kortermaju ehitada, siis pole läbirääkimiste küsimus enam selles, kas majad tulevad või mitte, vaid pigem sellistes detailides nagu mõned arhitektuurilahendused ja hind, mille Merko Tartu saab selle eest, et ta osa oma maatükist võõrandab siiski üldkasutatava pargi tarbeks.
Karlova elanikud on leppinud sellega, et mingis ulatuses park hoonestatakse, kuid nad seisavad jätkuvalt selle eest, et tervet parki maju täis ei ehitataks ning piirangud säiliksid. «Ei saa lühinägelikult kõiki rohealasid ära hävitada, seda enam, et Karlova linnaosas on niigi vähe parke,» ütles Karlova Seltsi juhatuse liige Silver Urbas.
Maastikuarhitekti ja TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli juhataja Sirle Salmistu sõnul on Päeva pargi küsimus nagu kahe poolega münt: ühelt poolt võib lähtuda põhimõttest, et ajalooliselt oli maa-ala hoonestatud ning seega võiks seal ka praegu hooned olla.
Teisalt kujunes maatükist aastatega park ning praegu on see inimestele tuttav peamiselt haljasalana, mistõttu võiks see ka pargina säilida. «Lahendus võib olla täpselt nii või naa,» nentis ta.
Linnal on augusti alguseni aega kaevata kohtuotsus edasi ja seda kavatsetakse teha. «Ma ei teagi, mis kohtus saab,» tunnistas linna planeerimistalituse juhataja Ranniku.
«Kohtu teed on imelikud, aga eks näis,» sõnas ta ning lisas, et teemaplaneeringuga väljendas linn selgelt seisukohta, et krundid Päeva 1, Tähe 8, Pargi 15 ja osa Merko Tartu maast jääb üldkasutatavaks haljasalaks ning võimalikud hüvitamise küsimused maaomanikele lahenevad detailplaneeringu käigus.
Samal teemal
Mari-Liis Pintson, «Päeva park võib jääda haljasalaks»,TPM 17.03.2009; Mari-Liis Pintson, «Riigi maast ilma jäänud linn seisab Merkole vastu», TPM 24.10.2008; Jüri Saar, «Karlovlased püüavad parki päästa», TPM 06.08.2008
Pargi saaga
• Enamus päeva pargi alusest maast kuulus riigile ja Tartu Ülikoolile, kuid mõlemad müüsid maa ära.
• Merko Tartu ja Marteburg ostsid maad eeldusega, et saavad sinna kortermaju ehitada, nii nagu üldplaneering lubanuks.
• Karlovlased on praeguseks kogunud pargi säilimise toetuseks ligi 1000 allkirja.