«Rannu ema» jalamilt leiti kaheks purunenud mälestussammas 27 rannulase nimega. Tartumaalt Rannu valla kalmistult leiti kõnniteede renoveerimise käigus Vabadussõja ausamba graniitosa. Praeguseks on veel teadmata kadunud samba juurde kuulunud pronksist kiiver, püss ja sõdurireljeef.
«Rannu ema» skulptuuri jalamilt maa seest välja tulnud mälestussamba graniidist osa oli küll kaheks tükiks purunenud, kuid siiski heas korras. Sellele kantud Vabadussõjas langenud 27 rannulase nimed on kenasti loetavad.
Reede hommikul piiksusid emakuju ümbruses metallidetektorid. Kaitseliitlased otsisid läbi leiukoha ümbrust lootuses leida ka mälestusmärgi puuduvaid pronksist detaile.
Otsijate tööd jälgima tulnud Rannu vallavanem Maano Koemets rääkis, et ausamba tükid avastati täiesti juhuslikult, korrastustööde käigus labidatäie sügavuselt pinnasest. See tekitaski lootust, et ehk peidab maapõu ka ülejäänud osi.
«Parem hilja kui mitte kunagi. Kui ei olnud seda infot enne, ei olnud põhjust ka sammast otsima hakata, läbi tuhnida seda maad,» sõnas Koemets.
Emakuju ümbrus kontrolliti detektoritega piinliku täpsusega korduvalt läbi. Iga lootust andev piiks, mis tähistas metalli olemasolu, lõppes aga kaevama asudes vaid paari naela või mündi leidmisega.
Ajalooline avamine
Postimees kirjutas 1930. aastal juulis nii: «Rannus püstitatakse mälestussammas. 27. skp. toimub Rannu surnuaial Vabadussõja kangelaste mälestussamba nurgakivi pidulik õnnistamine, mis kohalikuks suurpäevaks tõotab kujuneda. Mälestussammas valmistatakse kodumaa graniidist kujur
V. (Voldemar – MT) Melniku kavandi järele. Samba esikülge ehib pronks reljeef langenud sõduri kujuga ja samba otsas on kiiver ning püss.»
Sammas avati pidulikult 27. augustil 1931. Rannu mälestussamba komitee likvideerimisel anti mälestusmärk aasta hiljem üle Rannu maanaisteseltsile Laine, kes hakkas selle eest korrapäraselt hoolitsema. Platsile rajati kõnniteed, paigutati pingid, külvati muru ja istutati lilli.
Aare Uind, endine kaitseväeohvitser ja rannulane, ütles, et samba maksumus oli tollal 1450 krooni.
Sammas lõhuti tõenäoliselt 1949. aasta mais. 27 aastat hiljem püstitati samasse kohta Ole Ehelaiu skulptuur «Rannu ema». Toonase Võrtsjärve kolhoosi esimehe Kalev Raave eestvedamisel püstitatud kuju on mälestusmärgiks kõikidele sõjas langenutele.
Aastal 1989 moodustati Rannu muinsuskaitse klubi, mille üks peamisi eesmärke oli taastada Vabadussõja ausammas. Tehti korjandus, kuid sisepingete tõttu jäi asi venima ning raha odavnes kiiresti. Nii avati lõpuks 1991. aastal Rannu kirikus mälestustahvel 31 sõjas hukkunu nimedega.
Kaks kuju kõrvuti
Maano Koemets ütles, et lähiajal on plaanis «Rannu ema» kuju juurest üles võtta kogu pealmine mullakiht, et ala uuesti läbi vaadata. Kuna kasutatav metallidetektor tuvastab otsitavat ligi poole meetri sügavuselt, siis on lootust, et maapõu varjab siiski ka pronksist kiivrit, sõdurireljeefi ja püssi.
Leitud suured sambatükid tuleks aga Koemetsa hinnangul omavahel taas ühendada ning kui pronksdetaile ei leita, taastada fotode järgi ka need.
Jaanuaris tegi Aare Uind Vabadussõja Rannu lahingu 95. aastapäeva puhul ettepaneku taastada mälestussammas viie aasta pärast saabuvaks suurjuubeliks. Koemetsa sõnul on sellest ajast saati teemat ka arutatud ning praegune leid annab sellele kindlasti hoogu.
Ta lisas, et tulevikus on kavas paigutada «Rannu ema» ja värskelt leitud ausammas kõrvuti – nii jäävad mõlemad enda algsesse asupaika.