Nutilaager tutvustas robotite hingeelu

«On väga oluline, kuidas te roboti asetate. Kui panete ta alguses viltu, siis ta sõidab ka viltu,» rääkis juhendaja. Oma roboti võimekust katsetavad Vivian (10, vasakult), Mikk (11) ja Alex Sander (9). Foto: Kalev Saar

Reedel lõppes Valgamaal Kääriku spordikeskuses Eesti esimene nutilaager, kus lapsed said lisaks tavapärasele laagritegevusele õppida intensiivselt nii robootikat kui ka programmeerimist.

Laagri üks juhendaja Kristi Kivilo ütles, et huvi ürituse vastu oli väga suur ja kohad täitusid mõne tunniga.

Esmaspäeval alanud laagris jaotati 40 last esmalt meeskondadeks, kes siis asusid omavahel mõõtu võtma ja töötubades mitmesuguseid ülesandeid täitma. Laager eelnevat infotehnoloogiaalast kogemust ei eeldanud ning kohale olid tulnud erineva ettevalmistusega rüblikud – kogenumad said seega ka ise veel algajatest kaaslasi juhendada.  

Käsklused robotitele

Teisipäeva pärastlõunaks olid kõikidel rühmadel lego-klotsidest robotid kokku pandud ning paarikaupa asuti neile liikumiseks vajalikke käsklusi selgeks programmeerima.

9-aastane Joosep ja 12-aastane Karl-Juhan istusid arvuti taga ning tegid viimaseid ettevalmistusi masina katsetamiseks.

Joosep ütles, et nende robot oskab näiteks juba otse liikuda. Oma meeskonna võiduvõimaluste kohta arvas poiss, et seda ei tea paraku kunagi ette.

Karl-Juhan oli aga kindel, et tänu Joosepile, kes on varem selliste asjadega kokku puutunud, on võit nende. Grupi nime – Murutraktorid 2000 – sünnilugu oli aga Karl-Juhani hinnangul küllaltki lihtne. «Kellelegi ei meeldinud need nimed, mis enne pakuti, siis mõtlesime, et võtame suvalise nime ja teeme ära,» selgitas ta.

Poisid ütlesid, et siiani on laager olnud väga tore, nüüd ootavad nad robotivõistlust ning minekut teise, programmeerimise töötuppa.

Midagi rasket pole

Robotite meisterdamisel ongi väga oluline, et laps näeb kohe ka oma töö tulemust, see tekitab suure elevuse ja annab juurde motivatsiooni, rääkis Kivilo.

Ta lisas, et esimese päeva lõpus ütlesid lapsed, et kartsid pisut programmeerimist pikkade ja raskete arvujadade kirjutamise tõttu, kuid tegelikult tehti kõik hästi lihtsaks ja selgeks.

Lapsed said proovida ka näiteks mobiilirakenduste tegemist ning laagri lõppu on plaanitud robotite sumovõistlus, kus masinad peavad üksteist ringist välja lükkama.

Juhendaja sõnul peab ilmselgelt tubase tegevuse ja värske õhu vahel valitsema tasakaal, kuna lastel on päris kerge virtuaalsesse mängumaailma ära eksida ja end sinna unustada. Õnneks lähevad praegused noored IT-huvilised hea meelega ka õue lustima.

«Lapsed on väga rõõmsad ja rahul ning näitavad seda väga häälekalt välja – kui nad ruumi jõuavad, siis on kosta seda, et väga midagi kosta pole,» naeris Kivilo. Arvuti taga suudetakse aga ka korralikult süveneda ning hätta sattudes küsida asjalikke ja konkreetseid küsimusi.

Tulevased IT-spetsialistid

Vaata Maailma SA, mis koostöös toetajatega laagrit läbi viib, on varasematel aastatel piirdunud nutilaborite korraldamisega. Need on infotehnoloogia ja kommunikatsiooni alased huviringid, kus tegeletakse nii robootika, programmeerimise kui ka näiteks veebilehtede arendamisega. Ringide populaarsus oli sedavõrd suur, et nii saigi alguse mõte teha ka laager.

Laborid ja laagrid on Kivilo hinnangul tuleviku seisukohast väga olulised. Nii tekib IT-valdkonna vastu huvi juba lapsepõlves ning ehk saab siis pikemas perspektiivis ka leevendust praegusele spetsialistide puudusele.

Eesmärk on kasvatada ka naiste osa IT-sektoris. Praeguseski laagris oli 40 lapse seas vaid 12 tüdrukut, Kivilo hinnangul olid nad aga teemast väga huvitatud.
 

Nutilaager

• 11.–15. augustil Käärikul.

• 40 9–14aastast last.

• Korraldaja Vaata Maailma SA.