Seakatk tõi riigiteenistused ja põllumehed kokku nõu pidama

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti kriisikomisjoni erakorraline istung, kus vaeti sigade katku levikut ja valmisolekut selleks.
Lõuna-Eesti kriisikomisjoni erakorraline istung, kus vaeti sigade katku levikut ja valmisolekut selleks. Foto: Risto Mets

Tartus peeti täna Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni erakorralist istungit. Kokkusaamise põhjuseks oli Eesti lõunapiirile üsna lähedale jõudnud sigade aafrika katk. Kohale paluti ka Lõuna-Eesti suuremad seakasvatajad.

Kriisikomisjoni esimees, Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos kinnitas Tartu Postimehele, et kriisikomisjon koguneb reeglina hädaolukorras, et arutada läbi tegutsemisviisid. «See kahtlemata on hädaolukord kui meid ähvardab sigade katk,» sõnas ta.

Iga probleemi lahendamiseks on Eestis vastav ametkond ning peamiselt arutatigi täna, kuidas esmalt taudi riiki jõudmist vältida või kui see peaks siiski juhtuma, kuidas edasi käituda. Kriiskomisjon on seakatku tõttu pidevalt informatsiooni vahetanud alates talvest, mil ohtlik loomatõbi jõudis Leetu.

Klaose kinnitusel on praegu kõige tähtsam vahetada informatsiooni, et see jõuaks kõigini, kel on kodus kasvõi üksainus siga. Tähtis on korraldada elu-olu oma majapidamises nii, et kodu- ja metsloomad ei puutuks kokku.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli kinnitusel püsib seakatk esialgu veel piiri taga. Paraku on Läti poolel üsna piiri lähedal leitud mitu uut seakatku kollet. Mitmel pool on Eestiski tekkinud kahtlusi, et mõni surnud metssiga võis nakatuda viirusega. Hukkunud loomadelt on kõigilt võetud proovid, kuid seni pole nende surma põhjustanud seakatk.

Kui taud peaks siiski riiki jõudma, tekitatakse leiukoha ümber valvetsoon. Nakatunud metssea leiu korral kontrollitakse kõik ümbruskonna laudad üle. Kui tõbe ei avastata, saavad loomad edasi elada. Kui aga katk avastatakse farmist, tuleb loomad surmata ning pesta nende eluaset kahel korral desinfitseeriva ainega. Kõrgendatud tähelepanu alla satuvad siis kõik seakasvatajad lähema 10 km raadiuses.

Alates kõige lähemast aafrika seakatku leiust Lätis on moodustatud 40 km laiune puhvertsoon, kus kontroll on eriti tihe. Veterinaar- ja toiduameti töötajad käivad septembri alguseks läbi kõik seakasvatajad, jagavad infot ja kontrollivad loomade tervist.

Tartumaa põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra märkis, et loomakasvatajad on saanud viimasel ajal mitu tagasilööki. Näiteks on piima hind langenud viimasel ajal pea poole võrra. Seda otseselt Vene kaubaembargo tõttu. Teisalt on põllumajandustoetused tänavu väiksemad ning kui nüüd ka seakatk peaks Eestisse jõudma, mis Sõrra hinnangul tõenäoliselt ka juhtub, läheb põllumajandustootjail väga raskeks.

Sõrra lisas, et käis hiljaaegu Valgevenes, kus kõik toiduainete hinnad on vähemalt kaks korda odavamad kui meil. Samas maksab sealiha kuus eurot kilo. Kui seataud Eestisse jõuab, tõuseb sealiha hind kindlasti, on põllumeeste juht veendunud.

Tagasi üles