Suurejoonelise Tartu laululava kaarealust täidab enamasti tühjus

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Postimees elas 20 aastat tagasi Tartu laululava kerkimisele kaasa nii, nagu oleks teoksil midagi enneolematut. Oligi. Ajaleht tunnistas selle linna suurejoonelisimaks ehitiseks, mille kaare all aga – tuleb praegu tunnistada – haigutab enamasti tühjus.

Tänavugi on kõlanud laululaval värvikad ja rahvarohked Tartu laulupidu ja popkooripidu, samuti on esinenud mõned suuremad kodused tähed.

Laululava ning seda ümbritsevaid laste- ja noorteparki, BMXi-rada, skate- ja spordiparki haldab Tartu linna poolt aastal 2002 loodud sihtasutus Tähtvere Puhkepark. Selle juhatajana üheksa kuud ametis olnud Marti Viilu andmetel oli tänavu mai lõpus, juunis ja juulis laulukaare all kokku kaheksa muusikaüritust.

Augustis on tulemas kolm kontserti. Nii et kolmel suvekuul on Tartu laululaval 11 ehk igas kuus keskmiselt kolm ja pool muusikaüritust. «Võiks olla rohkem selliseid suuri kontserte, nii et oleks terve plats rahvast täis, et oleks melu rohkem,» arvas juhataja.

Suured lootused

Välismaiste staaride esinemistest, mis tõmbaksid kokku kümnest tuhandest rohkem vaatajaid, ei ole olnud Tähtvere pargi serval suurejoonelises ehitises juba kaua midagi kuulda. Laululava avamisel olid lootused selles osas suured, nagu on lugeda toonastest ajalehtedest.

Eeskujuks oli võtta näiteks mitme rahvusvahelist tähelepanu äratanud festivaliga Tampere. Selle nimel oli laululava projekteeritud nii, et oleks võimalik korraldada mitmesuguseid suurüritusi ja kasvatada nendest välja raja taha ulatuva kuulsusega festivale.

Tartu lauluväljaku avamistseremoonia 17. juunil 1994 oli igatahes rahvusvaheline. Ametlikke delegatsioone oli kaheksast riigist. Selline pidulikkus oli tingitud suurest juubelist, möödus ju siis 125 aastat esimesest üldlaulupeost.

Avatseremoonial oli lindi üks läbilõikajaid Tartu linnavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Riho Illak (pildil), kes praegu on haridus- ja teadusministeeriumi tugitegevuste juhi ametis. Juba paar aastat varem oli ta kindel, et laululava ei valmi ainult laulupidudeks ehk laulmiseks paaril päeval aastas.

«Sinna tuleb täiesti euroopalik kultuuri- ja spordikompleks,» ütles ta kultuurilehele Kostabi oktoobris 1992. «Laululava annab Tartule hindamatult palju juurde. Ei, ma söön oma kirjutuslaua ära, kui juba paari aasta pärast ei esine seal Carreras või Pavarotti!»

Luciano Pavarotti (1935–2007) meie laululavale ei jõudnud. Carreras ometigi tuli – juunis 1999 – ja andis Tartus umbes 10 000 kuulaja ees kahetunnise kontserdi. Aasta varem käis siin oma maailmaturneed avamas briti üks tippbände Depeche Mode ja veel üks aasta varem maailmakuulus The Manhattan Transfer.

Ei saa riskida

Miks ei ole praegusel ajal meie laulukaare alla maailmas mainekaid esinejaid tulnud? Kes võiks neid siia tuua?

«Nende kontsertide korraldamine on jäetud suurtele mänedžeridele ja produtsentidele, nende teha on, kus need bändid esinevad,» ütles juhataja Marti Viilu. «Meil ei ole selliseid inimesi tööl ja meil ei ole isegi õigust riskida sellise rahaga.»

Laululava üks esimesi juhatajaid oli Väino Land. Ta tegutseb tänini laululava ruumides, kuid ajab seal asju oma firmas Tartu Kontsert, mis viib muusikat üle Eesti. «Linn peaks olema eestvõtja, et siin toimuks aastas üks suur rahvusvaheline üritus,» ütles ta. «Küll neid riske siis ka jagataks. Aga kui omaenda linn selle vastu huvi ei tunne, kes see veel siis võiks olla.»

Ta meenutas 1990. aastate lõpu maailmakuulsuste kontserte ja rahvusvaheliste sidemete tärkamist, kuid et linnas vahetus võim, kes eelistas Tähtveres hoopiski kehakultuuri arendada, jäi laululava kontserdikorralduslik pool linna abita. Rahvusvahelised sidemed närbusid.

«Linnale oleks vaja sellise hea ja suure platsi peale üht rahvusvahelist üritust, mis tooks kokku palju rahvast, aga seda peaks järjekindlalt igal aastal tegema,» ütles Land. «Alustada ei saa hästi väikselt. Aga paljud teised Eesti linnad on juba alustanud, kaasa arvatud Põlva.»

Siinkohal nimetas ta briti ansamblit Smokie, kes esines 18. juulil festivalil Põlva servas Intsi­kurmu laululaval.

«Muusikaelus on koha sissetöötamine sama keeruline nagu ükskõik millise kollektiivi ülestöötamine,» lisas Land. «Kui koht lastakse käest ära – ja ma ei mõtle siin pehkinud pingiotsi, vaid publiku käimise harjumust –, on seda taastada väga keeruline. Konkurents aina kasvab.»

Pikad puidust pingiread, jalgupidi betoonis kinni, asuvad nii, nagu nad paigaldati 20 aastat tagasi. Remont on käinud tasapisi ja jõudumööda kogu aeg. «Eks iga hoone taha alati remonti saada ja laululava tahab samuti uuendamist,» ütles juhataja Marti Viilu. «Näiteks fassaad ja tehnosüsteemid tahavad uuendamist – kõik on ju 1990. aastate algusest.»

Riho Illaku arvates tuleb lauluväljakul ehitusmeestel teha midagi tunduvalt rohkem. «Rekonstrueerima oleks pidanud juba kümme aastat pärast avamist,» ütles ta. «Unistasime, et publiku pingiridade kohale tuleks pealejooksev katus, mis tekitaks ilmast sõltumatuse, ja et oleksid seljatoega plastistmed ja nummerdatud kohad.»

Seni on amfiteatrikujulise lauluväljaku võimalustest Illaku hinnangul üle poole kasutamata. «See nõuab ajakohastamist, julgust ja investeeringut,» lisas ta.

Kontsertide korraldaja Aarne Valmis (pildil), kes viis eelmisel kuul Smokie meie linna toomise asemel hoopiski Intsi­kurmu laululavale, kiitis Tartu lauluväljakut väga heaks kohaks, kuid lisas, et kõiki istekohti on suhteliselt raske täis saada. Publikule katuse pealetõmbamise asemel soovitas ta midagi muud.

«Kui ikka U2 või Madonna esineb, pole tähtis, kas vihma sajab või ei saja – rahvas läheb ikka kohale,» ütles ta. «Pigem võiks mõelda sellele, et tihtipeale on niisuguseid kontserte, kuhu on oodata rahvast näiteks 2000. Aga kui Tartu lauluväljakul on 2000 inimest, jääb tunne, et kedagi ei tulnudki kuulama.»

Seetõttu võiks Valmise arvates lauluväljaku juures olla ka väiksem plats. Kuid tema viimase aja tähelepanekute järgi on pealinnas nii, et tihtipeale eelistab rahvas Tallinna lauluväljakule mineku asemel sõita kontserdile Haapsallu, Pärnu, Raplasse ...

«Ma tunnen, et samamoodi on juba ka Tartus,» lisas ta. «Inimesed lähevad näiteks Otepääle ja Intsikurmu. Kui on ilus suvi, tehakse 40–50-kilomeetrine väljasõit, et oleks ilus päev. Mingis mõttes on ju see Tartu laululava ikkagi kivikõrb.»

Homme selgub

Homme selgub, kui paljud  meelelahutusmuusika sõbrad eelistavad rohelusele kivist ümbrust. Tartu laululava 20. aastapäeva tähistaval kontserdil ootavad neid noored ja nooruslikud pillimehed ja lauljad.

Kas teate?

Muusikasuvi laululaval

• Suur suve avapidu, 31. mai, publikut 1500 (siin ja edaspidi hinnanguliselt).

• Tartu laulupidu «Enne ja nüüd», 7. juuni, 5000.

• Popkooripidu, 12. juuli, 6000.

• Ivo Linna 65, juubeligala, 15. juuli, 2400.

• Suveniir 40, juubelituur «Selle suve Suveniir», 20. juuli, 900.

• Kuldne Trio 40, juubelituur «Laip on laip», 21. juuli, 900.

• Star FMi suvetuur, 23. juuli, 2300.

• Marko Matvere ja VLÜ 25, juubelituur, 30. juuli, 1800.

• Tartu laululava 20, aastapäevakontsert, 14. august.

• Kontsertpidu «All Stars Summer 2014», 19. august.

• Ruja laulude kontsert «Eile nägin ma Eestimaad», 21. august.

Allikas: Tähtvere puhkepark
 

Aastapäeva tähistab kontsert

Tartu laululava 20. aastapäeva tähistava muusikapeo korraldab homme, 14. augustil algusega kell 20 Väino Land oma firmaga Tartu Kontsert, mille kontor asub laulukaare all teisel korrusel vaatega kaasiku poole.

Kõigepealt tulevad publiku ette Jassi Zahharov ja Margus Kappel. Seejärel võtavad kohad laval sisse Fixi pillimehed Priit Pihlap, Viktor Vassiljev, Evald Raidma, Mait Paldra ja Vello Toomemets ning laulja Novella Hanson. Esinejate hulgas on ka Maarja-Liis Ilus ja Viljo Tamm.

Landi sõnul on Fixil peale oma lugude esitamise seekord ka teine ülesanne: saata soliste, keda publik ei ole koos nendega veel näinud esinemas või on näinud väga harva.

Karl-Erik Taukar on laulnud koos Fixiga varemgi. Seekord laulab ta «Grammofoni». Ott Lepland esitab «Kuula!» esimest korda koostöös Fixiga ja ka Koit Toome teeb selle bändi ees debüüdi. Laululava aastapäeva tähistamise lõpetab Smilers.

Miks on just need nimed kontserdi reklaamis kirja pandud?

«Kavas peab olema neid, kes rahvale meeldivad,» ütles Land. «Fix on selle pärast, et me oleme jäänud ikka Tartu ansambliks, kus me ka kõik ei ole. Nell (Novella Hanson – toim) on taas meiega pool aastat, meelitasin ta pärast Silvi Vraidi äraminekut uuesti laulma.»

Miks on õhtujuhiks kutsutud Genka? «Esiteks on ta ülikuum,» ütles Land. «Teiseks põhjuseks on see, et ta on õhtujuhina paindlik. Ja veel – ilmselt teeb ta siin ka mõne loo omas laadis.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles