Kahaneval Võrtsjärvel puhkab supleja kivil jalgu

Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla puhkealal on kaua kestva kuumuse tõttu üha enam alanevast veest välja tulnud mõned suuremad kivid, millest ühel oli kolmapäeva lõuna ajal end mõnusalt sisse seadnud üks puhkaja. Foto: Margus Ansu

Mida päev edasi, seda kaugemale tuleb Võrtsjärve ääres puhkavatel inimestel ujumiseks kõndida, sest kuumus kuivatab niigi madalat järve üha väiksemaks. Vesi alaneb mujalgi ning Peipsis on vetikad vee kohati õitsema pannud.

«Ei saa öelda, et Võrtsjärves praegu vett väga vähe oleks, kuid jah, tänavu suvel on seda oma meetri jagu vähem küll kui tavaliselt,» ütles Võrtsjärve põhjakaldal asuvas menukas Vaibla rannas tegutseva MTÜ Vaibla Puhkeala juht Viido Einer.

Riigi ilmateenistuse andmetel oli Võrtsjärve veetase eile Vaiblast pisut allapoole jäävas Rannu-Jõesuus 13 sentimeetrit hüdroloogide mõõdulati nullist allpool. Augustis küünib Võrtsjärve keskmine veetase tavaliselt 40 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.

Et Vaiblas on lauge rand, tuleb puhkajatel seal pea igal aastal ujumiseks passivale sügavusele saamiseks üsna pikalt läbi vee kahlata.

«Tänavu ei ole asi nii hull, et peaks suplemiseks väga kaugele kõndima,» märkis Einer. «Ranna lähedal on mõned suuremad kivid küll veest välja tulnud. Ja kui paadiga järvele minna, siis võib veel kõndida – teatud kohtades on vared ehk järvepõhja kõrgemad kohad väljas.»

Ta lisas, et kui ilm on ilus ja Võrtsjärve põhjas on veel kas või tilgake vett, käivad inimesed seal ikka puhkamas.

Vihm üksi ei päästa

Maaülikooli limnoloogiakeskuse teaduri Helle Mäemetsa sõnul pole Võrtsjärve praegune veetase katastroofiliselt madal, äärmuslik oli näiteks 1996. aasta suvi. «Toona käisid paljud inimesed seal pikalt kuivale jäänud randa vaatamas, leiti isegi järve põhjast välja kuivanud kivikirves,» rääkis ta.

Ka kaheksa aastat tagasi kuivatas üsna pikk kuumalaine Võrtsjärve üsna madalaks: näiteks 3. augustil 2006 oli veetase Rannu-Jõesuus kukkunud 39 sentimeetrit mõõdulati nullist allapoole.

«Võrtsjärve ümber on suur kära tekkinud, aga lugu pole praegu väga hull, Võrtsjärv ongi madal,» ütles keskkonnaagentuuri keskkonnaseire ja -seisundi peaspetsialist Ene Randpuu. «Selle kuumusega on kahanenud kõik veekogud.» Tõsi, ka Emajõgi on Tartus juba üsna madal, eile küündis veetase praeguse tavalise 71 sentimeetri asemel vaid 27 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.

Kuigi ilmateenistus lubab tänaseks ja ka järgnevateks päevadeks vihma, ei muuda see meie jõgedes ja järvedes esialgu suurt midagi. «Hoovihmad annavad küll näiteks Emajõele vunki juurde, aga Võrtsjärvele küll mitte,» selgitas Ene Randpuu. «Järvel käib selle kuumaga väga suur pinnalt aurumine. Võrtsjärve aitab see, kui õhutemperatuur alaneb ja taevas läheb pilve.»

Peale veekogude alandamise paneb kuumus neis enamasti vohama sinivetikad, mis nii mõnelgi panevad heal juhul naha ja silmad kihelema ning halvemal juhul tekitavad tõsise tervisehäire.

Võrtsjärves ei ole Viido Einer ja Helle Mäemets sinivetikaid märganud. Peipsi ääres puhates tuleks aga juba tähelepanelik olla.

Peipsis vesi õitseb

Teisipäeval andsid Peipsil töötanud kolleegid Helle Mäemetsale teada, et järve põhjaosas pole veel sinivetikate suurt massi ning ka lõunaosas polnud neid massiliselt, kuid järve keskel oli näha sinivetikate viirgusid. «Raja küla rahvas rääkis, et neil on rand puhas,» sõnas Mäemets.

Ka alati rahvarohkesse Kauksi randa pole sinivetikad jõudnud, kinnitas Kauksi Puhkeküla OÜ perenaine Piia Mändmets. «Vesi püsis meil selle kuumaga puhtana väga kaua, alles esmaspäeval läks asi käest ära,» ütles ta. «Siis algas tavaline vee õitsemine. Sinivetikas see ei ole.»

Terviseamet juhib supelrandade ja supluskohtade kasutajate tähelepanu sellele, et kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, sisaldab see hulgaliselt vetikaid. Vetikate massilist esinemist nimetatakse ka vee õitsemiseks.

Eriti just lapsi ja allergikuid ohustavate sinivetikatega võib tegu olla siis, kui vesi on värvunud kollakasroheliseks silmaga nähtavate «helveste» tõttu. Ka annab sinivetikatest märku tiheda rohelise massiga kaetud vesi ja kaldaäär ning kopituse lõhn veel.

Mürgised sinivetikad võivad inimesel panna naha ja silmad punetama, tekitada halva enesetunde ja kõhulahtisuse, palaviku, nohu ja köha. Esineda võib lihasvalusid, huulte kipitamist ja pragunemist ning tasakaaluhäireid. Sinivetikamürgistuse sümptomid võivad sarnaneda gripi omadega.

Terviseamet tuletab meelde, et veidi sinivetikaid sisaldavas vees võivad ujuda vaid need, kes ei neela seal vett alla ning kellel pole soodumust allergiliste reaktsioonide tekkeks. Pärast ujumist tuleb end puhta veega üle loputada.