Eelmise pühapäeva keskpäeval asus Siguldast teele sadakond erkkollaste särpidega jalgratturit, et kahe nädala jooksul sõita läbi tuhat kilomeetrit Eesti ja Läti pinnal.
Suvepilt: kollasärplased väntavad piiriülesel maratonmatkal
Tour de LatEsti nime kandev maratonmatk on avapauk kahte riiki ühendavale jalgrattamarsruudile. Ühtekokku 1296 kilomeetri pikkune teekond on tähistatud infotahvlitega ja paika pandud nii, et teele jääks võimalikult palju vaatamisväärsusi ja ööbimiskohti.
Eilseks jõudsid ratturid otsaga Tartumaale, kus võis neid näha Võrtsjärve ääres Jõesuus.
Seltskond on rahvusvaheline. Ühe korraldaja, Rein Lepiku sõnul on suurem osa retkelisi lätlased, sest meil siin toimub pidevalt igasuguseid rattaüritusi, kuid lõunanaabreil on neid vähem ja nad haarasid võimalusest kohe kinni.
Matkal on lisaks eestlastele ja lätlastele ka sakslasi, inglasi ja isegi üks türklane. Põhjanaabritest ei tulnud aga kedagi.
Koos kahe kaaslasega Ukrainast retkele tulnud Dima Chornopyschutc oli suures vaimustuses sellest, et kogu aeg saab näha ilusaid maastikuvaateid ning tutvuda kultuuriga, näha maad ka varahommikul ja õhtusel ajal.
Tšerkassõst pärit noormees rääkis, et on oma kodukandis jalgrattaaktivist ning sooviks Eesti ja Läti eeskujul ka seal samasugust üritust korraldada. «Meie kandist on pärit kasakad, seal on palju vanu lahingupaiku ja monumente,» kirjeldas Chornopyschutc, kes peatust Võrtsjärve ääres ujumiseks ära kasutas.
Lepik kurtis, et tahaks ka ise sõita, kuid korraldajana on tema ülesandeks hoopis autoga vajalikku träni vedada.
Nädalavahetusel saab kollaste särpidega rattureid näha ka Tartus, oma telklaagri löövad nad üles Anne kanali äärde. Nagu tellitult sattusid just retke ajale hansapäevad, nii ei korraldatagi neile siin muid meelelahutusi peale linnaekskursiooni.
Tartust viib tee edasi Otepää poole, teisipäeval jõutakse tagasi Läti pinnale ning reis lõpeb järgmisel laupäeval Siguldas.