Tartus ajab juuri tulpidemaa vutikultuur

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu jalgpall omandab peaaegu kuldaväärt kogemust – kolm korda MM-finaalis mänginud Hollandist pärit spordidirektor Anton Joore töötab FC Santoses vähemalt selle aasta lõpuni.
Tartu jalgpall omandab peaaegu kuldaväärt kogemust – kolm korda MM-finaalis mänginud Hollandist pärit spordidirektor Anton Joore töötab FC Santoses vähemalt selle aasta lõpuni. Foto: Kristjan Teedema

«Võtsime Hollandi meeskonna teisipäeval suurte pidustustega vastu,» ütles praegu kodumaal viibiv Tartu jalgpalliklubi Santos spordidirektor Anton Joore.



Joore sõnul oli Amsterdamis MMi finaliste vastu võtmas miljoni jagu toetajaid. «Holland mängis väga hea turniiri, mängupilt ei olnud nende jaoks just päris tüüpiline, ent edukas,» lisas ta, «finaalis oli Hispaania parem, mis teha.»

Kolmandat korda MMi hõbedale tõusnud jalgpalliriigist pärit Joore jagab Tartus tulpidemaa jalgpallikogemust alates maikuust. FC Santos Tartu spordidirektorina tööle värvatud 55-aastane hollandlane on oma treenerikarjääri jooksul muu hulgas hoidnud ka Kasahstani U21 koondise tüüri.  

Tulpidemaa töökogemus

Augusti algul Tartusse naasev Joore sõnab, et tema põhieesmärk ongi siinsetele treeneritele õpetada seda, kuidas tegeletakse noorte jalgpalluritega Hollandis: «Jagan neile teadmisi sellest, kuidas töötatakse ja on töötatud Hollandis ning millele tähelepanu pöörata noortega tegelemisel.»

Juunis olid Joore initsiatiivil Eestis ka tema neli kaasmaalast Amsterdami Ajaxi ja Rotterdami Feyenoordi jalgpalliakadeemiast.  

«Mulle meeldivad Eesti inimesed,» kiidab Joore, «siinsed poisid on küll väga noored, aga saavad inglise keelest piisavalt aru. Ja jalgpallis aitab ka kehakeel väga palju.»
Praegu UEFA Pro treenerilitsentsi omandava Joore kontos on aastad ADO Den Haagi abitreenerina ja noorteakadeemia direktorina.

Aastail 2003–2005 viibis staažikas hollandlane Kataris, kus juhendas muu hulgas ühe hooaja Al-Arabi meeskonda, kelle ridades mängisid tähed nagu Stefan Effenberg ja Gabriel Batistuta.

Tegevjalgpallurina on Joore esindanud Hollandi klubisid NAC Breda ja RKC Waalwijk ning kogunud oma nimele 283 mängu Eredivisies ja 15 mängu toonases UEFA Cupis.
Rikkaliku kogemustepagasiga Joore töötas viimased kaks aastat Lätis, kus oli kõrgliigas (Virsliga) mängiva JFK Olimps/RFSi peatreener ning Riia Skonto noorteakadeemia spordidirektor.

Lõunanaabrite juurde siirdumisele eelnes pooleaastane periood Leedus FBK Kaunase tehnilise direktorina ning peatreeneri kohusetäitjana.

Santose klubi esindajatega tutvuski Joore Skonto aegadel, kui tartlased võtsid osa turniirist Riias. «Sealt tulid kontaktid treenerite Meelis Eelmäe ja Leino Lõnsuga,» selgitab ta oma Tartusse sattumise teed.

Eesti jalgpallieluga sai ta kurssi tänu kunagisele Eesti koondise peatreenerile Arno Pijpersile.

Aastal 2005 koos Pijpersiga Kasahstani vutiladvikusse asunud Joore treenerikarjääri üks märkimisväärsemaid saavutusi on FK Almatyga 2006. aastal Kasahstani karika võitmine. Samuti juhendas ta EURO 2006/07 kvalifikatsiooniturniiril sealset U21 koondist.

Eesti MMile?

Holland on praegu maailma teine jalgpalliriik, Eesti asub tükk maad madalamal pügalal.

«Hollandi jalgpalli ajalugu on lihtsalt pikem ja teie ei ole selles süüdi. Teil ei olnud pikka aega võimalust saada rahvusvahelist kogemust, võtta mõõtu selliste riikidega nagu Holland või Saksamaa,» arvab Joore.

«Polnud isegi õppida mujalt kui oma treenerilt. Hollandis mängitakse jalgpalli vähemalt 60-70 aastat, seetõttu on seal praegu ka 1,5 miljonit registreeritud mängijat – sama palju kui Eestis rahvast.»

Mida ütleb aga Eesti jalgpalli mõnda aega jälginud hollandlane meie koondise võimaluste kohta kunagi MMi või EMi finaalturniirile pääseda?

«Aga vaadake, mis juhtus Lätiga 2004. aastal,» ei näe Joore olukorda lootusetuna, «kui Eestile satub sobiva koosseisuga kvalifikatsioonigrupp ja kui on piisavalt õnne, on kõik võimalik. Arno Pijpersi ajal oli Eestil omajagu häid momente.»

«Loodan, et ka minu töö Eestis aitab siinse jalgpalli arengule kaasa,» resümeerib esialgu aasta lõpuni Tartus töötav hollandlane. Igatahes on ta kohanud siin väga tõsist kontsentreeritust ja tahet õppida.

«Olen näinud siin väga talendikaid noori,» sõnab Joore, «aga ma ei ütle veel ühtegi nime.»

Arvamus

Hillar Otto
FC Santose treener

Anton Joore on väga tugev spetsialist. On ime, et me sellise mehe siia saime. Ta on meil küll poole kohaga, aga töötab täie hingega.

Kui ta tuli, käis ja vaatas kõiki trenne. Analüüsis nähtut. Siis võttis klubi kokku ja rääkis, mida nägi. Seejärel hakkas tegelema treeneritega ühekaupa.

Ta süveneb treeninguprotsessi väikseimategi peensusteni. Ei jäta midagi kahe silma vahele. On see tehnika või taktika küsimus või treeneri suhtumine treeningusse.

Joore tõi kaasa täieliku harjutuste arsenali ja on seda sobitanud meie treeneritega. Täiesti professionaalne töö, mis 4-5 aasta pärast peaks tulemust näitama. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles