«Kõik ütlesid: «Hull! Hull!» Äkki ma olengi natuke hull?» küsib hiljuti Tartu Raatuse gümnaasiumi lõpetanud Mark Šandali, kes ainukese abituriendina Eestis tegi kolme kohustusliku riigieksami asemel seitse eksamit.
Tartu noormees tegi Eestis ainsana seitse riigieksamit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See tundub jabur, miks nii palju eksameid, aga ma tahtsin ennast proovile panna ning need ained endale korralikult selgeks teha,» räägib ta.
Nii mõnigi õpetaja arvas, et poisil on pea sassis ja ta ei tea, mida edasi õppida tahab, kuid Šandali kummutab kiirelt variandi, justkui oleks ta teinud palju eksameid lihtsalt igaks juhuks, et jätta endale sisseastumistel võimalikult paljude erialade uksed lahti.
«Ma teadsin kohe, et tahan õppida filmindust või ajakirjandust, kuhu sisseastumisel on erialakatsetel ja vestlusel palju suurem tähtsus kui eksamitel,» räägib Šandali, kes sügisest jätkabki õpinguid Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal.
«Tahtsin lihtsalt oma teadmisi testida,» märgib ta.
Küll liiga ei teinud
Vähemalt Šandali suud suur tükk lõhki ei ajanud. Kõik seitse eksamit – kirjand, vene keel, saksa keel, geograafia, matemaatika, füüsika ja keemia – olid üle 80 punkti, seejuures matemaatika 96 ning vene keel 94 punkti.
Raatuse gümnaasiumi õppealajuhataja Merike Ausen tunnistab, et üllatus oli korralik, kui ta avastas, et tema kooli poiss on end kirja pannud seitsmele eksamile. «Ma siis küsisin, kas tal läks midagi valesti või on see tema teadlik valik,» meenutab Ausen.
Otseselt ümber veenda õppealajuhataja noormeest ei püüdnud, kuid seda, kas ta oma valikus kindel on, küsis Ausen rekordi teinud abituriendilt korduvalt.
Kuna Šandali toimetas koolilehte, kuulus õpilasesindusse, käis tantsutrennis, harrastas parkuuri ehk takistuste ületamise kunsti ja tegi filme, siis juhtus sageli, et kooli ta ei jõudnud. Aasta jooksul kogunes puudumisi üle 200 tunni.
«Puudumiste tõttu muretsesin ise ka pisut, kui hästi ma eksamitel hakkama saan, aga seda hirmu ei olnud, et ma päris läbi kukuks,» ütleb nelja-viielise lõputunnistusega Šandali.
Läbipõlemise oht
Ka poisi klassijuhataja Ülle Varik ei pabistanud ülearu selle pärast, kuidas Šandali hakkama saab. «Mark on täpselt selline kes-teeb-see-palju-jõuab-tüüpi poiss,» ütleb Varik ning kiidab taevani Marki algatusvõimet ja kirge, millega ta asju teeb.
«Natuke ma pelgasin, et ta võib läbi põleda niimoodi, aga ta sai hästi hakkama,» lisab õpetaja.
Šandali sõnul tegi ta eksamid võrdlemisi hästi ära tänu süsteemsele õppimisele, kus töö- ja puhkeaeg olid minutilise täpsusega paigas. «30 minutit õppimist, kaks minutit puhkust, 30 minutit õppimist, neli minutit puhkust – nii kaks tundi, seejärel tunnine paus ning tsükkel kordus,» tutvustab noormees internetist leitud meeldejätmise süsteemi, mis tema meelest on geniaalne õppimise abistaja.
«Lihtsalt tuima näoga tundide viisi lugemisest ja poole õpiku allajoonimisest pole kasu,» ütleb ta.
Tulevikus loodab Mark Šandali pakkuda kõneainet mitte uute rekordite, vaid pigem saavutustega ajakirjaniku või filmitegijana.
«Unistus oleks töötada operaatori või monteerijana ning tulevikus ka ise filme lavastama hakata,» paljastab usin eksamitegija.
Avaldused Tartu ülikoolidesse
• Tartu Ülikool lõpetab vastuvõtu bakalaureuseõppesse täna. Eile keskpäevaks oli laekunud 6300 avaldust. Populaarseim oli arstiteaduskond, mis on ka ainuke, kuhu pääseb õppima konkursiga. Mujale võetakse vastu lävendipõhiselt ning erialasid ei saa üksnes avalduste arvu põhjal populaarsuse pingeritta seada.
• Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppesse, kuhu vastuvõtt lõppes eelmisel nädalal, laekus 1904 avaldust. Kõige rohkem noori soovis õppida ökonoomikat ja ettevõtlust.
• Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžile, kus samuti lõppes vastuvõtt eelmisel nädalal, laekus 261 avaldust. Populaarseim eriala oli tööstusökoloogia, mis on ka ainuke eriala, kus saab õppida üksnes bakalaureuseõppes, jätkamata magistrantuuris. Ülejäänud erialadel oli vastuvõtt viieaastasesse inseneriõppesse.