Talude päriseksostmine viis elu Eestis edasi

Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen, «Talude päriseks-ostmine», Eesti ajalooarhiiv, Tartu 2014, 160 lk. Foto: TPM

Liivi muuseumi rehe all annab augusti esimeses pooles etendusi lavastuse «Kus sa oled, Juhan Liiv?» trupp. Korraks tuleb jutuks ka talude päriseksostmine ja sellele järgnenud pankrotid.

Juhan Liiv sündis 150 aastat tagasi, kui Eestis oli alanud talude päriseksostmise kõrgaeg, mis vältas 1880. aastateni.

Eesti ajalooarhiivi kirjastuse poolt suve hakul üllitatud uurimuses «Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal» vaatlevad seda 19. sajandi Eesti majandusajaloo kaalukamat sündmust Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko ja Ülle Tarkiainen.

Nad vaatlevad seda elu edasiviivat protsessi Pärnumaal ning Karksi ja Halliste kihelkonnas, aga ei käsitle Juhan Liivi kodukandi elu. Kuid üsna samamoodi käis ju talude päriseksostmine kogu Eestis. Sissejuhatuses on märgitud, et Pärnumaa andmestik lubab teha asja kohta järeldusi ja üldistusi laiemalt.

Lugeja saab ülevaate agraarkorralduse arengust pärast pärisorjuse kaotamist, erinevustest rüütli- ja kroonumõisatele kuulunud talude päriseksmüümisel, aga samuti mõisnike ja talurahva hoiakutest ja väärtushinnangutest, mis jõukal Mulgimaal ja kehvemates Pärnumaa loodepoolsetes kihelkondades märkimisväärselt erinesid.

Lk 55 on kirjas, et enamasti ei olnud eesti talupojad 1850. aastateks suuremate rahasummadega kokku puutunud. Teorendi ajastul oli raha talupoja jaoks eelkõige väärismetall või aare. Rahaga arvestama õppis taluperemees alles pärast raharendile üleminekut.

Kuidas raha saadi? 1820.–1830. aastatel oli kapitali kogumise võimalus eeskätt kõrtsmikel ja möldritel, kuid viljahindade kasv 1850. aastatel andis võimaluse oma sissetulekuid suurendada juba rohkematel talupoegadel. Lõuna-Eestis oli hea rahateenimise allikas linakasvatus.

Raamatus on juttu ka kitsikusse sattunud ja haamri alla läinud talude saatusest. Peatükis «Talumaa väljaost kroonumõisates» kirjutatakse, et riik sai maksuvõlgnikke talust välja tõsta ja talu võlgade katteks oksjonile panna ainult kohtu korras.

«Sundmüügi protseduur ise oli aga aeganõudev ning seadusega täpselt paika panemata, mistõttu riigivõim eelistas leebemaid lahendusi,» on kirjas lk 87.

Uurijate teksti täiendavad tabelid ja diagrammid. Raamatu rohkete asjakohaste illustratsioonide hulgas on maakaarte ning sealhulgas meie presidendipere kodu, Vana-Kariste mõisa Ärma talu toonane kaart.

Pärast raamatu ilmumist on avatud asjakohane talude elektrooniline andmebaas, kuhu huvilised pääsevad rahvusarhiivi koduleheküljelt.

Raamat

Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen,

«Talude päriseks-ostmine»,

Eesti ajalooarhiiv, Tartu 2014,

160 lk.