Pisitüdruku elu nõudnud tiigis eile suplejaid polnud

Voore külalistemaja tiik Jõgevamaal Saare vallas. Foto: Andres Ehrenpreis

Hoolimata rekordpalavast suvepäevast Jõgevamaal asuva Voore küla lapsed eile oma tiigis suplemas ei käinud. Kalda lähedal vees ujusid lilled ja kaldal põles küünal, mälestamaks väikest tüdrukut, kes üleeile tiiki uppus.

Kolmapäeval tiigi lähedal kaduma läinud kuueaastase tüdruku leidsid kohale kutsutud päästjad sügavast veest. Kiirabi tuli huilates. Arstide pingutustest hoolimata selgus mõne tunni pärast, et last päästa ei õnnestu.

Õnnetuse toonud tiik asub Voore külalistemaja territooriumil. Külalistemaja perenaise Jaanika Tamsoni sõnul kostab selle veesilma äärest sagedasti laste naeru ja kilkeid. «Eks me kõik ole selle palavaga pisut ülekuumenenud, lapsed ju samamoodi,» sõnas ta.

Elustamisega viivitada ei tohi

Tol päeval oli külalistemaja kundedest tühi. Vaid koristajad tegid oma tööd ja üks inimene istus vastuvõtulauas. Valmistuti suvepäevaliste vastuvõtuks.

«Mina ise olin hoopis eemal ja mulle teatati õnnetusest telefoni teel,» rääkis Jaanika Tamson. «Kui koju tulin, sõitis kiirabiauto vastu ja kihutas Tartu poole. Siis veel mõtlesin ja lootsin, ehk lõpeb kõik hästi.»

Tartu Ülikooli kliinikumi lasteintensiivraviosakonna juhataja Tuuli Metsvaht ütles, et uppunu elluäratamisel mängivad rolli mitmed asjaolud. Üks asi on külmal ajal vee all olnud inimese elustamine ja hoopis teine asi on suvisesse sooja vette vajunud inimese ellu tagasitoomine.

«Siis on aega vaid mõned minutid – kümme minutit võib juba liiga palju olla,» ütles dr Metsvaht. «Isegi siis, kui süda õnnestub lööma saada, ei pruugi hapnikuvaeguses olnud organid enam tööle hakata, samuti mitte kesknärvisüsteem.»

Metsvahi sõnul on kindel reegel: veest välja toodud inimest, eriti last, tuleb kohe elustama hakata. Keegi kõrvalseisjatest peab julgema sellega tegelda, abi kutsugu mõni kolmas.

«Kõigepealt tuleb puhastada inimese hingamisteed ja korrigeerida ta pea asend otseks,» õpetas dr Metsvaht. «Lapse puhul ei maksa pead liiga kuklasse tõmmata, sest see võib hingamisteed hoopis sulgeda. Ning siis – päästetava ninasõõrmeid kinni surudes tuleb hingata kõigepealt kaks korda sügavalt ta suule, ja seejärel jätkata kaudse südamemassaažiga 30 korda rinnakule surudes. Seda kõike tuleb vaheldumisi ja väsimatult teha kuni elumärkide ilmnemise või kiirabi saabumiseni.»

Mis üleeile päeva kõige palavamatel tundidel Voore külalistemaja lähiümbruses tegelikult aset leidis, seda ei osanud Saare vallavanem Jüri Morozov eile öelda.

«Mina sain juhtumi traagilisest lõpust teada täna (eile – toim) hommikul, kui lapse ema helistas ja küsis, mis nüüd siis saab, kuidas edasi toimetada. Arutasime matuse korraldamise asju...» ütles ta.

Õnnetus juhtus mänguhoos

Tiik on vallavanema sõnul üks osa Voore paisjärvest. «Kaldale on pandud pinnasekate ja peale veetud liiva. Vesi läheb mitte küll järsku, aga siiski küllaltki ruttu sügavaks,» kirjeldas Morozov.

Ta lisas, et lapsed tulevad tiigi kaldale sagedasti otseteed pidi ja nii, et nad külalistemaja õue ei satugi. Ja tiigi kallas ei paista külalistemaja hoovist seal tegutsevaile täiskasvanuile kätte, grillmajake ja väike puudetukk on vahel.

«Keegi külalistemajast ei pruugi üldse teadagi, et tiigi kaldal on inimesi, veel vähem seda, kas keegi seal hätta jääb,» sõnas Morozov.

Morozov ütles, et tegelikult on kogu Eestimaa niisuguseid järelevalveta veekogusid täis ja praeguse palavusega otsivad inimesed ikka lähimat, millesse sisse karata.

«Minu sõnum ja palve kõigile lastevanematele on, et lapsed ei tohi omapäi vee ääres olla,» ütleb ta. «Kuueaastase lapse puhul ei saa ujumisoskust veel nõuda. Isegi kui suuremad lapsed juures on, ei pruugi see tähendada, et kellelgi on kogemust või teadmisi, kuidas õnnetuse korral käituda.»

Voore külalistemaja perenaine Jaanika Tamson tõdes nukralt, et hukkunud laps kasvas väga toredas ja ühtehoidvas suures peres. «Ma tunnen neile kõigile südamest kaasa,» ohkas ta.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev märkis, et esialgu on teada, et õnnetus juhtus mänguhoos ja et tiigi ääres oli mitu last, nende seas ka natuke vanemaid lapsi.

Kurb statistika

Viimase kümne aasta uppumised Eesti veekogudes:

• 2000 – 77

• 2001 – 135

• 2002 – 91

• 2003 – 105

• 2004 – 85

• 2005 – 59

• 2006 – 72

• 2007 – 81

• 2008 – 63, neist juulis 15

• 2009 – 60, neist juulis 13

• 2010 – eilse seisuga 55, neist juulis 23