Soodsad ilmaolud on põldudel kombainid mürisema pannud ja teraviljakoristus on täies hoos.
Viljakoristajad rabavad palavaga tööd
Aavo Mölder Tartu Agrost sõnas, et kui võtta nende kasvatatav heinaseeme, raps ja teravili kokku, jääb põldude pindalaks umbes 2400 hektarit. Sellest teravilja laiutab ligikaudu 1600 hektaril.
Kombainid on Agro põldudel töös olnud juba mõnda aega ning üle 40 protsendi teraviljast on ka koristatud.
Saaki ei oska Mölder siiski veel kuigi täpselt hinnata, kuid arvas selle olevat pisut parema kui eelmisel aastal. Keskmiselt jääb näiteks nisusaak 5,5 tonni ringi hektari kohta, rapsi saab pisut vähem.
Kuivus on nii hea kui halb
Mölder tõdes, et kuna põlluvili on suhteliselt kuiv, siis jääb ka hiljem kuivatis kadu väikeseks. Kuigi ilmaolud on viljalõikuseks ideaalsed, pole need kõikide liikide kasvuks hea.
«Eks see põllumehe asi ole, et peab vaatama kõiki kultuure – mida kauem kuiv on, seda enam kannatab veiste söödabaas ja kolmas niide. Aga ma arvan, et eks seda vihma ikka natukene tuleb ka,» rääkis Mölder. Ta lisas, et kui ilm lubab, peaks augusti lõpuks kombainide töö tehtud olema.
Vara valla maadel põllukultuure kasvatava Kaarli tulundusühistu juhataja Madis Avi ütles, et nemad koristavad praegu ajaloolist Sangaste rukist, nisu on osaliselt juba koristatud. Kaarli vili valmib umbes 1650 hektaril ning kasvatatakse seal nii otra, rukist, kaera, nisu, rapsi, rüpsi kui ka hernest. Saagikoristus algas juuli viimasel nädalal.
Avi sõnas, et praegu ei saa koguste kohta midagi täpset öelda. Ta lisas, et vahepeal olid kokkuostuhinnad võrreldes eelmise aastaga väga all. Nüüd näitavad mõne vilja hinnad aga taas tõusumärke.
Avi tõdes, et raps ja rüps ei olnud kuigi head ning nende saagikus oli ettevõtte kohta alla keskmise. Põhjuseks talvine külmalaine. Nisu saadi aga umbes kuus tonni hektari kohta, Sangaste rukkiga polevat olukord nii rõõmus – see kippus lamanduma.
Kuid näiteks rukkihübriididega võib täitsa rahul olla ning ka kvaliteet olla teraviljadel normis – hullu pole midagi. Teised viljad peaksid saaki andma ikka vähemalt üle viie tonni hektari kohta.
Praegused koristustingimused on Avi hinnangul ideaalsed ja seni on kõik väga hästi.
«Tavaliselt on nii, et kui talivili on hea, siis suvivili on kehva, ja vastupidi, aga see aasta on kõik peale rapsi ja rüpsi väga hästi. Ja nendega pole mitte halvasti, vaid keskmiselt,» rääkis Avi.
Varajased kultuurid võetud
Heino Kõrgeperv OÜst Heko Põld rääkis, et nende teraviljapõllud laiuvad 1350 hektaril. Puhja lähistel mühisevad kasvada nisu, oder ja raps. Tänu kuivadele ilmadele on ka tema ettevõtte põldudel viljakoristus täies hoos – varajane oder on lõigatud, samuti osa nisust.
Kõrgeperv nimetas tänavust saaki keskmiseks, talivili on pisut kehvem.
«Aga varajane oder oli küll ilus,» lausus ta. Põhikultuuride koristamine on veel ees, seega päris õiget pilti tänavusest viljasaagist veel pole.