Politsei: alkoholi tarvitamise õigust võetakse kohustusena

Alkoholi joomine. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Esimene kuu avalikus kohas alkoholi tarvitamise õiguse kehtimist ei ole politsei hinnangul tööd juurde toonud, kuid märgata on, et õigust võetakse kohustusena juua avalikus kohas.

«Arestimaja kliente meil juurde tulnud ei ole, säilinud on sama profiil nagu ikka,» ütles Tartu politseijaoskonna juht Kaja Suur. See tähendab, et rohkem kliente on palga- ja pensionipäevadel, ja nii on kuu alguses neid rohkem.

Suure sõnul plaanib politsei esimese vahekokkuvõtte korrakaitseseaduse uuenduste mõjust teha septembris. Selleks ajaks on ehk valukohad, näiteks mänguväljakud, välja koorunud.

Suur nentis aga, et praegu on tema meelest võimendunud hoiak, et peabki avalikus kohas jooma.

«Inimestele näib harjumatu, et tänava peal võib juua, ja on nähtav, et purgid on käes, sest selleks on õigus. Pigem mulle tundub praegu, et seadusest rääkimine on võimendanud hoiakut, et peabki jooma avalikus kohas, peab näitama, et joon,» ütles ta.

Suure sõnul on vara hinnata, kas seadusemuudatus on politseitööd teinud kergemaks või raskemaks. «Uus asi tahab sissetöötamist ja harjumist,» lausus ta. «Kuumad suveilmad annavad muidugi vürtsi juurde, on palav ja võetakse üks õlu ja kaks õlut, see on nagu eriolukord. Kui ilm muutub, on ka pilt teine.»

Suur ütles, et alkoholi tarvitamise vabadus ei tähenda aga seda, et raekoja trepil võiks pudelist lauaviina hinge alla panna. Oluline rõhk on siin sellel, kas tegevus teisi häirib, ja keskmisele linlasele on selline tegevus häiriv, mistõttu politsei saab sekkuda. Politseiniku oskus on otsustada, kas tegevus häirib või ei.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski ütles, et kindlasti on seadusemuudatus lisanud tööd rannavalvele, sest mõned rannalised kipuvad käituma provokatiivselt.

Kesklinna piirkonnas on täheldatud, et välikohvikute juures on oma alkoholi tarvitajaid keerulisem korrale kutsuda, sest nad vaidlevad vastu, et mis õigusega turvamehed neid eemale ajavad.

Semilarski täheldas, et oleks väga kahju, kui selliste inimeste pärast peab kohalik omavalitsus kasutama õigust seada lisapiiranguid. Nimelt on omavalitsusel võimalik määratleda alasid, kus alkoholi tarvitamine ei ole lubatud.

Tartu linn on politseiga kokku leppinud, et politsei annab volikogus septembris ülevaate seadusemuudatuse mõjust.

Möku baari esindaja Veiko Raime nentis, et uuel seadusel võib näha nii häid kui halbu külgi. Positiivne on tema meelest see, et seaduse sisu on nüüd liikunud tegelikule olukorrale järele.

Negatiivse poole pealt tõi ta välja, et ajakirjanduse kaasabil on võimendunud hoiak, et peabki poest alkoholi ostma ja seda linnas igal pool jooma, kuigi see ei olnud Raime meelest seaduse mõte. «Turvameestele on see korra hoidmist raskemaks teinud,» tõdes ta.

Raime meelest on esimese kuu pinnalt vara seaduse mõju hinnata – ei tohiks üle reageerida ega kiirustada kohaliku omavalitsuse tasandil muudatusi tegema. «Peaks laskma asjadel paika loksuda,» ütles ta.

Tartu linnaasutuse Kalmistu juht Aime Pärna sõnas, et surnuaedades pole seadusemuudatus mingeid muutusi põhjustanud. Kalmistutele mindi jooma enne ja minnakse ka nüüd, ainult et nüüd ei ole joodikute korrale kutsumiseks justkui mingit võimalust. Kui pood on ligidal, nagu Raadi kalmistu kõrval Maxima ja Pauluse kalmistu kõrval Selver, on surnuaed lähim koht, kuhu puudevilusse minna.

«See on kohutav, mis on Vana-Jaani kalmistul. See on täitsa piknikukoht, piinlik, see on tegelikult meie «metsakalmistu»,» ütles Pärna. «Praegu lausa magatakse seal, sest ei ole vaja Lubja tänavale minna.»