Suvepilt: kuumus ajab veest leevendust otsima

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile käis Helina Ilves (pildil) pooleteiseaastast poega Rihard Kondimäed koos sõbra Taavo Stepanoviga Tartu Ülikooli raamatukogu juures vette kastmas.
Eile käis Helina Ilves (pildil) pooleteiseaastast poega Rihard Kondimäed koos sõbra Taavo Stepanoviga Tartu Ülikooli raamatukogu juures vette kastmas. Foto: Andres Ehrenpreis

Pilvitu taevas ja kuum ilm kõlavad nagu iga eestlase ettekujutus ideaalsest suvest, kuid küll hakkab küllale liiga tegema.


Inimesed hoiavad veesilmade lähedusse, olgu nendeks siis rannad või purskkaevud. Eile käis Helina Ilves (pildil) pooleteiseaastast poega Rihard Kondimäed koos sõbra Taavo Stepanoviga Tartu Ülikooli raamatukogu juures vette kastmas.

Rohkem kui jalgupidi sinna purskkaevu aga ronida ei maksa, sai teada kõrvalolev seltskond, kust ühe poisi sulistamise katkestas raamatukogu töötaja, kes tal veest välja tulla palus.

Ühe võimaluse kuuma eest pagemiseks annavad kauplused ja kaubanduskeskused, mille konditsioneerid õueõhust jahedama temperatuuri saamiseks ilmselt täisvõimsusel huugavad.

Tiiu Zovo (71) Meerapalu külast Peipsi äärest oli eile kuumuse eest peitu läinud Tasku keskusesse. Ees ootas bussisõit koju, kuid bussijaamas oli aja möödasaatmiseks liiga kuum. Seljataga oli Zovol just merereis Soome ning tema sõnul oli isegi laeva peal õues nii palav olnud, et pigem hoidus ta mõnusalt jahutatud kajutisse.

Hoolimata Tasku jahedast ruumist ei suutnud Zovo ära oodata, et saaks juba koju ning järve ujuma. «See aasta on seal mõnusalt vett, muidu kõnni poole Vasknarvani,» kiitis Zovo Peipsi veeolusid.

Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Svetlana Paderina rääkis, et viimastel nädalatel on kindlasti rahvast kuumast põhjustatud probleemide tõttu rohkem käinud. Kes kuumarabanduse, kes nahaärrituste pärast. Päris tõsiseid juhtumeid on olnud siiski vaid üks.

Kõige ohtlikumaks kuumaga kaasnevaks haigestumiseks on kuumarabandus ehk päikesepiste, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellel on mitmeid sümptomeid – iiveldus, peapööritus, kananahk, lihasvalud, südamekloppimine, teadvusekaotus. Esineda võib kas üks sümptom või mitu.

Kui kellelgi sellised sümptomid tekivad, tuleks ta viia kiiremas korras varjulisse kohta ja panna pikali. Ära võtta riided, niisutada nägu ja kaela, pakkuda juua. Ei ole mõtet kasutada palavikualandajaid, sest need kuumarabanduse puhul ei aita. Kui enesetunne ei parane, tuleb kannatanu kiiremas korras viia haiglasse või kutsuda kiirabi.

Päikesepiste vältimiseks peaks kandma heledaid riideid ja heledat peakatet. Loomulikult tuleb tarbida palju vedelikku, kuid puhta vee asemel võiks juua mineraalvett või kraaniveele lisada pisut soola, umbes pool teelusikatäit kahe liitri vee kohta.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori andmetel on päeva kõige soojem aeg kella kahe ja kuue vahel, viimase seitsme päeva kuumimad päevad on olnud pühapäev ja esmaspäev. Eile oli kõige soojem hetk kella nelja paiku, kui labori termomeeter kesklinnas näitas pisut üle 30 kraadi ja Ülenurme lennujaama ilmateenistuse termomeeter täpselt 31 kraadi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles