Tartus tõuseb oktoobrist vee hind

Tartus tõuseb oktoobrist vee hind. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu veevärk teatas kavatsusest tõsta 1. oktoobrist veeteenuse hinda, et säilitada investeerimisvõime. Samas on Tartu linn võtnud veevärgist kahel järjestikusel aastal välja omanikutulu.

Veevärk on juba saanud hinnatõusule konkurentsiameti kooskõlastuse. Seni kehtiv hind tavatarbijale on 1,9 eurot kuupmeetrist, uus hind on 2,035 eurot. Tavatarbijale tõuseb veeteenuse hind koos käibemaksuga 14 senti kuupmeetri kohta ehk 7,3 protsenti.

Veevärgi rehkenduse järgi kasvab veeteenuste hind kuus keskmiselt 29 senti inimese kohta.

Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp selgitas, et veeteenuste hinna tõusu põhjused on riigile makstavad kallinenud keskkonna- ja saastetasud, kulukomponentide hinna tõus ja uued keskkonnanõuded, enim avaldavad mõju 2013. aastal kehtima hakanud uued heitvee puhastuse normid.

Kasvanud sisendikulud

Eelmisest kolme aasta taha jäävast hinnatõusust saadik on Kapi selgitusel kasvanud enamik veevärgi sisendikuludest. Näiteks põhjavee ammutamisel makstav ressursitasu on tõusnud viiendiku, saastetasu määrad erinevate saasteainete puhul keskmiselt poole võrra, samal ajal on puhastusnormid läinud rangemaks.

Kapp selgitas, et hinnatõus on vajalik jätkamaks investeerimist veeteenuste kvaliteeti. Suuremad investeeringud arengukava järgi on hallmalmist veetorustiku ja amortiseerunud betoontorustiku rekonstrueerimine ning linna lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni väljaarendamine.  

Kapp ütles, et uue hinnakirja kujundamisel on lähtutud põhivaralt teenitava tulukuse määrast, mida konkurentsiamet rangelt jälgib. Konkurentsiamet on lubanud tulukuseks 5,3 protsenti ja nii palju veevärk ka küsis.

Hinnatõus annab Tartu veevärgile aastas lisatulu umbes pool miljonit eurot, ütles Kapp.

Tartu veevärk sai eelmisel aastal 1,94 miljonit eurot kasumit, millest linn võttis tänavu omanikutulu 300 000 eurot. Toomas Kapp ütles, et dividende võeti selleks, et katta omaosalust Idaringtee ehitusel. Ringtee rekonstrueerimisel rajati nii vee- kui kanalisatsioonitorustikke. «Otse või kaudselt on see tulnud veetarbija hüvanguks,» ütles Kapp.

Mullu võttis linn dividende 500 000 eurot. Siis põhjendas linnavalitsus, et see raha läheb Sõpruse silla remondiks. Veevärgilt dividendide võtmist nimetas tookordne linnapea Urmas Kruuse erakordseks ja ühekordseks, kuid läbimõelduks.

«Kaalusime, et sellel ei oleks mõju vee hinnale ega veevärgi pikaajalistele investeeringutele. See on kalkuleeritud otsus ja kindlasti ei ole see korduv otsus. Ei muutu põhimõtteks, et igal aastal hakkame veevärgist dividende võtma,» lubas Kruuse läinud aasta kevadel.

4,3 miljonit kuupmeetrit

Tartu veevärgi põhitegevusalad on tarbijate varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine Tartus ja seda ümbritsevates omavalitsustes. Mullu müüdi tarbijatele 4,3 miljonit kuupmeetrit vett, mis on 0,1 miljoni kuupmeetri võrra rohkem kui eelnenud aastal, ning juhiti ära 4,7 miljonit kuupmeetrit rohkem reovett.

Elanike vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine on vähenenud 1%, vee müük tööstusele on suurenenud 5% ning kanalisatsiooniteenuse osutamine on suurenenud 3%.

Vee- ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutati 7,8 miljoni euro eest, muid teenuseid 1,6 miljoni eest, eelnenud aastal vastavalt 7,9 ja 1,4 miljoni euro eest.

Eelmisel aastal investeeris Tartu veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisse 9,5 miljonit eurot, mis on 3,7 miljonit enam kui 2012. aastal.
 

Veevärk maksis linnale omanikutulu

• 2013. aastal 500 000 eurot,

• 2014. aastal 300 000 eurot.